==Prostaglandiinidega seotud uurimis- ja juurutustöö Eestis==
1975. aastal alustatituli [[Põlevkivi Instituut|Põlevkivi Instituudist]] [[Keemia Instituut|Teaduste Akadeemia Keemia InstituudisInstituuti]] Ülo Lille juhtimiselja pani aluse maailmas kuumaks teemaks tõusnud hormoonide – prostaglandiinide uurimistuurimisele. Eesmärgiks oli PG-de saamisvõimalused ([[poolsüntees|pool-]] ja [[täissüntees]]) ning vastavate inim- ja veterinaarses meditsiinis kasutatavate preparaatide väljatöötamine. Professorid Ülo Lille ja Nigulas Samel ning dr Ivar Järving said koos kollektiiviga 2002. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia tööde tsükli “Prostaglandiinide biosüntees korallides” eest. Sellesuunaline uurimistöö kandus 2002. a. üle praegusesse [[TTÜ keemiainstituut]]i ja jätkub bioorgaanilise keemia õppetoolis kaasaegsete teadmiste ja aparatuuri toel. Tegeldakse elusrakkude olulistes regulatoorsetes protsessides osalevate lipiidsete mediaatorite struktuuri, omaduste, bioloogilise toime ja loodusliku tekke mehhanismide väljaselgitamisega ning otsitakse analoogse toimega ühendeid.
1980-ndatel alustas ülalmainitud teadlaste kollektiivi initsiatiivil Keemiainstituudi Katsetehas (see suleti peale NL lagunemist) ravimite toimeainete ja eksperimentaalravimite tootmist. Esimene toode oli sünnitust esile kutsuv ravim Prostenoon. Hinnanguliselt iga viies laps Nõukogude Liidus sündis Prostenooni abil. 1986. aastal valmis Mustamäel prostanoidide jt biopreparaatide tootmiseks uus hoone. Selles alustas tegevust ka keemiainstituudi teadlaste poolt 1992. aastal loodud AS Kevelt, kus jätkus töö prostaglandiinidega. Nüüdseks on Keveltil ravimeid sünnitusabi ja günekoloogia, perifeerse veresoonkonna haiguste ja glaukoomi alal.
