Regoliit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P + pilt |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Regoliit''' on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja. Regoliidiks nimetatakse kõike, mis asub värskete
==Etümoloogia==
„Regoliit on materjal, mis on tekkinud selle piirkonna kivimite [[murenemine|murenemisest]] või taimestikukasvust. Teistel juhtudel koosneb see fragmentaarsest või erinevatel astmetel lagunenud ainesest, mida on transportinud [[tuul|tuul]], [[vesi|vesi]] või [[jää]]. Tervet seda mitteterviklikku materjalikihti, misiganes loomu või päritoluga, peaks kutsuma regoliidiks.“ <ref>Merrill, G. P. (1897) Rocks, rock-weathering and soils. New York: MacMillan Company, 411p.</ref>
==Esinemine==
===Kuul===
[[Pilt:Taking lunar core probe.jpg|pisi|Kuul puursüdamikproovi võtmine. Näha on Kuu pinna "puudrist" tekstuuri.]]
Regoliit katab pea tervet [[Kuu]] pinda, [[aluspõhi]] paljandub ainult väga järskudel kraatriseintel ja kohati ka laavakanalites. Kuu regoliit on moodustunud viimase 4,6 miljardi aasta jooksul meteoriidikokkupõrgete tagajärjel. Selle aja jooksul on pindmiseid kivimeid pidevalt pommitanud ja lõhkunud mikrometeoriidid ning [[kosmos|kosmoses]] leiduvad laetud osakesed.
Mikrometeoriidid pommitavad Kuu pinda, mille tagajärjel tekib piisavalt kuumust, et sulatada või ka osaliselt aurustada tolmuosakesi. Sulamine ja seejärel taas jäätumine liidab osakesed kokku, moodustades klaasjaid ja teravate servadega [[bretša|bretšasid]] <ref>Mangels, John (2007-02-15). [http://seattletimes.com/html/nationworld/2003572876_moondust15.html "Coping with a lunar dust-up"]. The Seattle Times.</ref>, mis on sarnased Maa peal leiduvate [[tektiidid|tektiitidega]].
Regoliit on Kuu merealadel enamasti 4–5 meetri paksune ja 10–15 meetri paksune kõrgaladel, mis on ka vanemad. <ref> Heiken et al. (1991) Lunar Sourcebook, a user's guide to the Moon. New York: Cambridge University Press. 736p.</ref> Regoliidi all on massiivne ja mõranenud aluspõhi, mis on moodustunud suurematest kokkupõrgetest. Tihti viidatakse sellele aluspõhjale kui megaregoliidile.
Regoliidi [[tihedus]] on ülemise 30 cm jaoks keskmiselt 10,35 g/cm3 ja 60 cm sügavusel on tiheduseks ligikaudu 1,85 g/cm³. <ref> http://web.utk.edu/~alshibli/research/LR/lr.php</ref>
Regoliigi keskmine keemiline koostis on saadav Kuu mulla elementide suhtelisest sisaldusest.
Kuu regoliidi füüsikalised ja optilised omadused muutuvad kosmose mõjudele allumise tõttu. See muudab regoliidi aja jooksul tumedamaks, põhjustades kraatrist lähtuvate heledate kiirte hääbumise ja kadumise.
[[Apollo programm|Apollo programmi]] varajastes faasides väljendas Cornelli Ülikoolis töötav Thomas Gold muret kuumooduli maandumise pärast. Ta arvas, et regoliidi pindmises osas leiduv paks aleuriidikiht ei toeta kuumooduli kaalu ja et moodul vajub liiga sügavale. Hilisemad arvutused näitasid, et murettekitava aleuriidikihi paksus on tegelikult vaid paar sentimeetrit. <ref>[http://www.nytimes.com/2004/06/24/us/thomas-gold-astrophysicist-and-innovator-is-dead-at-84.html Thomas Gold, Astrophysicist And Innovator, Is Dead at 84]</ref> Apollole eelnenud robootilise Surveyor kosmoselaeva maandumisel leiti, et regoliit on tõesti piisavalt tugev. Apollo maandumistel pidid astronaudid tihti kasutama vasarat, et puursüdamiku proovi regoliidist kätte saada.
===Marsil===
[[Pilt:PIA08440-Mars Rover Spirit-Volcanic Rock Fragment.jpg|pisi|vasakul|Marsil leiduv regoliit]]
[[Pilt:Latest photo from Mars Exploration Rover (2357478409).jpg|pisi|Marsi pind]]
[[Marss]] on kaetud hiiglaslike [[liiv|liiva]]- ja aleuriidilagendikega ning selle pind on täis kive ja [[rahn|rahne]]. Vahel haaratakse tolm kaasa tohutute üle-planeediliste tormidega. Marsi tolm on väga peen ja jääb atmosfääri püsima, mille tõttu on Marsi taeval punakas toon. Arvatakse, et praegusel epohhil valitseva [[atmosfäär|atmosfääri]] madala tiheduse tõttu liigub liiv Marsi tuultes väga aeglaselt. Minevikus võis aga kaljulõhedes ja [[jõeorg|jõeorgudes]] voolav vedel vesi kujundada Marsi regoliiti. Marsi uurijad püüavad välja selgitada, kas pinna alt välja uuristav [[põhjavesi]] kujundab praegu Marsi regoliiti ja kas Marsil eksisteerib süsihappegaasihüdraate. Arvatakse, et suured hulgad vee- ja [[kuiv jää|süsihappegaasijääd]] püsivad Marsi ekvatoriaalsete piirkondade regoliidis jäätunutena ja kõrgematel laiuskraadidel on jäätunud ka Marsi pinnal. <ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Martian_soil Martian soil]</ref>
===Asteroididel===
[[Pilt:Erosregolith.jpg|pisi|vasakul|Asteroid Eros]]
Regoliit on [[asteroid|asteroididel]] tekkinud meteoriidikokkupõrgete tagajärjel.
[[Near Shoemaker]], mis pildistas Erose pinda, on saanud parimaid ülesvõtteid asteroidide regoliidist. Jaapani Hayabusa missioon sai samuti selgeid pilte Itokawa asteroidist. Pildistatud asteroid oli nii väike, et arvati, et selle [[gravitatsioon]] ei ole piisavalt tugev regoliidi kujunemiseks ja säilimiseks. 21 Lutetia asteroidil on regoliit põhjapooluse lähedal ja voolab [[maalihe|maalihetena]]. Maalihete põhjuseks peetakse [[albeedo]] muutusi. <ref>Sierks, H., et al. (2011). [http://www.sciencemag.org/content/334/6055/487 "Images of Asteroid 21 Lutetia: A Remnant Planetesimal from the Early Solar System"]. Science 334 (6055): 487–490.</ref>
===Titanil===
[[Pilt:Huygens surface color.jpg|pisi|Titan]]
[[Titan]] on tuntud oma laialdaste luiteväljade poolest, kuigi [[luide|luiteid]] moodustava materjali päritolu ei ole teada. Materjaliks võivad olla jäätunud vee väikesed killud, mis on erodeeritud voolava [[metaan|metaani]] poolt, või ka orgaaniline aines, mis moodustus Titani atmosfääris ja sadenes pinnale. Teadlased on hakanud seda lahtist jäist materjali kutsuma regoliidiks, tänu selle füüsikalistele sarnasustele teistel kehadel leiduva regoliidiga. Traditsiooniliselt (ja etümoloogiliselt) on regoliidi terminit kasutatud ainult siis, kui lahtine materjali kiht koosneb mineraaliteradest nagu [[kvarts]] või [[plagioklass]]; või siis kivimifragmentidest, mis omakorda koosnevad [[mineraal|mineraalidest]]. Lahtiseid jääterade katteid ei ole arvestatud regoliidist, sest Maal esinevad nad [[lumi|lumena]] ja käituvad regoliidist erinevalt – terad sulavad ja ühinevad ainult väikeste muutustega rõhus või temperatuuris. Jääregoliit koos [[erosioon|erosiooni]], [[tuulesete|eoolsete protsesside]] ja/või teiste setteprotsessidega on unikaalne just Titanile, sest tal on [[termodünaamiline süsteem|termodünaamiline keskkond]].
Huygens'i sond kasutas maandumisel [[penetromeeter|penetromeetrit]], et kirjeldada kohaliku regoliidi füüsikalisi omadusi. Titani pinda kirjeldati [[savi|savilaadse]] materjalina, millel on õhuke koorik. Hilisem andmete analüüs viitab sellele, et Huygens'i maandumine liigutas suurt veerist ja põhjustas anomaalsed pinna tiheduse lugemid. Titani pinda võiks paremini kirjeldada jääteradest moodustunud “liivana” <ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4417503.stm Titan probe's pebble 'bash-down]</ref> (jääterade diameetrid mahuvad liivafraktsiooni alla). Pärast sondi maandumist tehtud pildid näitavad tasast välja, mis on kaetud veeristega. Veerised, mis võivad olla jäätunud veest, on suhteliselt ümarad, viidates sellele, et nad võivad olla töödeldud fluidide poolt. <ref>[http://www.planetary.org/news/2005/0115_The_Planetary_Societys_Huygens_Weblog.html New Images from the Huygens Probe: Shorelines and Channels, But an Apparently Dry Surface]. Emily Lakdawalla. 2005</ref>
===Maal===
Termin Maa regoliit <ref>C. Ollier & C. Pain 1996 Regolith, Soils and Landforms. Wiley, UK</ref> <ref>G.M. Taylor & R.A. Eggleton 2001 Regolith Geology and Geomorphology: Nature and Process, Wiley, UK</ref> <ref> K. Scott & C. Pain 2009 Regolith Science. CSIRO Publishing, Australia</ref> hõlmab järgnevaid alagruppe ja komponente:
*muld (või pedosfäär);
*[[jõesete|alluuvium]] ja teised (transporditud) setted (eoolsed, liustikulised, merelised ja gravitatsioonilised);
*porsunud kivimid, mida tihti jaotatakse nii:
**täielikult oksüdeerunud aluspõhi;
**keemiliselt redutseeritud ja osaliselt murenenud kivimid;
**lõhenenud aluspõhi, millel murenemine jääb lõhede piiresse;
*[[vulkaaniline tuhk]] ja [[laava]];
*kõvenenud kiht mulla pinnal, mis on moodustunud mulla, porsunud kivimite ja transporditud settematerjali tahenemisel tugevaks kihiks, mis peab vastu erosioonile ja murenemisele. Protsess leiab aset savide, silikaatide, rauaoksiidide, oksühüdraatide, karbonaatide, sulfaatide ja teiste vähemtuntud mõjurite toimel;
*põhjavesi, vee toimel sadestunud soolad;
*elustik ja selle tegevusest tulenevad orgaanilised komponendid.
Regoliidikihi paksus võib suures ulatuses varieeruda, olles kohati isegi sadu meetreid paks. Regoliit võib olla alles tekkinud (vulkaanilise tuha lade või jõesete, mis on värskelt settinud) või olla sadu miljoneid aastaid vana (Austraalia mõnedes piirkondades on leitav [[Eelkambrium|eelkambriumi]] vanust regoliiti). <ref>C. Ollier 1992 Ancient Landforms. Belhaven.</ref>
Maa regoliit on tekkinud bioloogiliste- ja [[murenemine|murenemisprotsesside]] käigus. Kui regoliit sisaldab suurel hulgal bioloogilist ühendit, nimetatakse seda pigem mullaks. Tavainimene tunneb regoliiti erinevate nimede all: savi, muda, liiv, kruus jne.
Maal on regoliidi olemasolu väga oluline. Ta on vajalik mitmekesise taimkatte ja elustiku tekkimiseks. Regoliitse katteta maapinda nimetatakse paljandiks.
Regoliit on tähtis ka inseneridele, kes projekteerivad maju, teid ja teisi tsiviilehitisi. Regoliidi füüsikalised omadused varieeruvad märgatavalt ning selletõttu on vaja neid omadusi dokumenteerida, et ehitusobjektid peaksid pikaaegsele kasutusele vastu.
Regoliidis võib leida mitmeid mineraalide ladestuid nagu näiteks mineraalliivu, [[uraan|uraani]] ja [[lateriit|lateriitse]] [[nikkel|nikli]] lademeid. Regoliidi geokeemilise koostise mõistmine on oluline ka regoliidi all leiduvate mineraalladestute uurimiseks. <ref>L.K. Kauranne, R. Salminen, & K. Eriksson. 1992. Regolith Exploration Geochemistry in Arctic and Temperate Terrains. Elsevier</ref> <ref>C. R. M. Butt. 1992. Regolith Exploration Geochemistry in Tropical and Subtropical Terrains. Elsevier</ref>Regoliit on tähtis ehitusmaterjalide allikas, nagu näiteks lubi, kruus, liiv ja kips. Regoliidi koostis mõjutab ka vee koostist ja seda läbi [[soolad|soolade]] ja [[hape|happeid]] tekitavate ühendite.
Geoloogilistel kaartidel nimetatakse regoliiti pigem [[pinnakate|pinnakatteks]].
==Vaata ka==
•[[Paljand]]
[[Kategooria:Sedimentoloogia]]
==Viited==
| |||