Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
===Õpiaastad===
 
Viiburis õppides võttis ta endale perekonnanimeks Agricola 'põlluharija'. Tolleaegsetel esimese põlvkonna haritlastel oli kombeks võtta perekonnanimi isa ameti järgi. Tõenäoliselt Viiburis puutus Agricola esimest korda kokku [[reformatsioon]]i ja [[humanism]]iga. [[Viiburi loss]]i valitseja oli saksa krahv Johann, kes oli olnud [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuninga]] [[Gustav I]] Vasa teenistuses. Krahv oli reformatsiooni toetaja ning tema lähikonnas peeti juba [[luterlus|luterlikke]] [[jumalateenistus]]i. Agricola õppis Viiburis kaheksa aastat.
 
Aastal [[1528]] läks Agricola koos oma õpetajaga [[Turu]] linna, mis oli Rootsi võimu keskus Soomes ja [[Turu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus, ning temast sai [[kirjutaja]] piiskop [[Martinus Skytte]] (Martin Skytte) juures [[kirjutaja]]. Turus tutvus Agricola [[Martin Luther]]i esimese soome päritolu üliõpilase [[Petrus Särkilahti]]ga, kes levitas innukalt reformatsiooniideed. Kui Petrus Särkilahti [[1529]] suri, oli Agricola kord tema tööd jätkata. Ta pühitseti [[preester|preestriks]] arvatavasti [[1531]]. aastal. Umbes samal ajal algas Soomes reformatsioon.
 
Aastal [[1536]] saatis Turu piiskop ta [[Saksamaa]]le [[Wittenberg]]i õppima. Ta keskendus [[vanakreeka keel|kreeka keel]]e eksperdi [[Philipp Melanchthon]]i loengutele. Wittenbergis tutvus ta ka Lutheriga. Ta sai mõlemalt reformaatorilt soovituskirja kuningas Gustav Vasale. Ta saatis kuningale kaks kirja, paludes kinnitust stipendiumile kinnitust. Kui kinnitus saabus, ostis ta palju raamatuid (näiteks [[Aristoteles]]e kogutud teosed). Aastal [[1537]] asus ta [[Uus Testament|Uut Testamenti]] [[soome keel]]de tõlkima.
 
===Hilisem elu===
Kui vana piiskop [[1554]] suri, laskis Gustav Vasa pühitseda Agricola Turu kihelkonna ordinaariuseks. See tähendas, et ta täitis praktiliselt Turu piiskopi ülesandeid ning oli seega ''de facto'' esimene luterlik Soome piiskop. Tema reformid ei olnud kuigi radikaalsed, kuigi ta kaotas ära [[missa]]. Soome kirik jaotati Turu piiskopkonnaks ja [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonnaks]].
 
Aastal [[1557]] osales ta [[Venemaa]]le saadetud [[delegatsioon]]is ning viibis [[21. veebruar]]ist [[24. märts]]ini [[Moskva]]s piirikokkupõrgetele lõppu tegeva rahulepingu üle läbirääkimisi pidamas. [[9. aprill|9. aprilli]]l jäi ta haigeks ning suri [[Karjala maakitsus]]el Kuolemajärvi kihelkonnas [[Kyrönniemi]] külas. See on ka [[Elias Lönnrot]]i sünnipäev ning seda päeva tähistatakse Soomes [[soome keele päev]]ana. Ta maeti Viiburi kirikusse, kuid tema haua täpne asukoht pole teada.
 
==Looming==
==="ABC-Kiria"===
 
Agricola mõtles Uue testamendi tõlkimise peale juba varastel õpiaastatel. Tol ajal aga puudus ühtne soome kirjakeel, mis oleks olnud kõikjal Soome mõistetav. Agricola asus seda välja töötama. Tema esimene raamat "ABC-Kiria" oli [[aabits]] ja [[katekismus]], mis trükiti [[1538]]. Raamatu maht oli esmatrükis 16, teises trükis ([[1551]]) 24 lehekülge.
 
Raamatu esmatrükist ei ole säilinud ainsatki täielikku eksemplari.
 
Tiitellehe all on tervitus "Michael Agricola Christiano Salutem". See võib olla mõeldud kõigile kristlastele, aga võib-olla ka aga tema pojale Christian Agricolale, kes esmatrüki ilmumise ajal oli 9-aastane.
 
==="Rucouskiria"===
 
Agricola [[palveraamat]] "Rucouskiria" ilmus trükist märtsis [[1544]]. Raamatu alguses kirjutas Agricola mitmetest üldist haridust puudutavatest asjadest ja reformatsiooni tulemustest Soomes. Raamatus on neli eessõna ja umbes 700 [[palve]]t. Mitmel teemal oli tavalise kahe-kolme asemel 12 eri palvet. See on tema kõige iseseisvam teos. Raamatu maht on umbes 900 lehekülge. Autor toetus muuhulgas Lutheri, Melanchthoni ja [[Erasmus Rotterdamist|Rotterdami Erasmuse]] töödele. Samuti kasutas ta näiteks [[Otto Brunsfeld]]i Piibli palvete kogumikku aastast [[1528]].
 
Tolleaegse kombe kohaselt sisaldas palveraamat ka [[igavene kalender|igavest kalendrit]] ja [[astroloogia|astroloogilisi]] juhtnööre tervise hoidmiseks.
==="Se Wsi Testamentti" (Uus Testament)===
 
Agricola kõige väljapaistvam raamat on esimene soomekeelne Uue Testamendi tõlge. Käsikiri valmis [[1543]], kuid korrigeerimine võttis veel viis aastat aega. Töö võttis kokku 11 aastat. Uus Testament trükiti Stockholmis [[1548]]. Keel põhineb Turu murdel. Raamatu maht on 718 lehekülge ning tasee sisaldab palju illustratsioone. Ta sisaldab praktilise eessõna ja teoloogilise eessõna. Praktilises eessõnas põhjendab Agricola, miks ta kasutab turu murret, ning jutustab, kuidas kristlus Soome jõudis. Teoloogilises eessõnas ütleb Agricola, et tema tõlge põhineb kreeka algtekstil, Rotterdami Erasmuse ladinakeelsel kogumikul, Martin Lutheri saksa tõlkel ning [[Olaus Petri]] [[Piibel|piiblitel]]. Ta selgitab ka, miks ta pidi looma palju uusi sõnu, ning ütleb, et loodab nende juurdumist (nüüd nad ongi juurdunud).
 
===Kolm liturgilist raamatut===
"Käsikirja Castesta ia muista Christikunnan Menoista" sisaldab [[ristimine|ristimis]]-, [[laulatus]]- ja [[matus]]etalituse korra ning kõnesid haigetele, leinajatele ja surijatele. Ristimise ja abielu osa pärineb Lutherilt, suurem osa on aga tõlgitud [[Olaus Petri]] analoogilisest raamatust. On ka väiksemaid osi, mis on tõlgitud [[Caspar Huberinus]]e töödest.
 
"Messu eli Herran echtolinen" sisaldab jumalateenistuse korra. Ka see raamat põhineb Olaus Petri töödel ja mõningatel soomekeelsetel käsikirjadel. Agricola kuulutab seal välja ka Uue Testamendi tõlkimise kava.
 
"Se meiden Herran Jesusen Christusen Pina, ylesnousemus ia tauiaisen Astumus, niste Neliest Euangelisterist coghottuon" räägib [[Jeesus]]e Kristuse kannatusest. Raamat on kokku pandud nelja [[evangeelium]]i tekstide põhjal. See raamat on tugevasti mõjutatud Wittenbergis õpetanud [[Johannes Bugenhagen]]ist. Tõlge on tehtud põhiliselt saksa keelest, mõned osad on mõjutatud ka rootsikeelsest tõlkest ning muidugi on ta ka ise kreeka keelest tõlkinud.