Daugavgrīva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
Daugavgrīva piirkonnas elasid [[13. sajand]]il [[liivlased]].
 
[[Piiskop Albert]]i ajal rajati sinna [[Dünamünde klooster]] (lätipäraselt ''[[Daugavgrīva klooster]]''), mille esimeseks [[abt]]iks oli hilisem [[Lihula piiskop]] ja [[Eestimaa piiskop]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]].
 
[[20. august]]il [[1228]]. aastal rüüstatirüüstasid Daugavgrīva klooster kohalikekloostri elanikekohalikud pooltelanikud.
 
Daugavgrīva abtid:
20. rida:
[[1305]]. aastal ostis Dünamünde [[Liivi ordu]], kes rajas sinna [[Dünamünde ordulinnus|linnuse]] ja [[Dünamünde komtuurkond|komtuurkonna]].
 
[[15. sajand]]i lõpul liideti viimane [[Liivi ordu maamarssal]]i valdustega. Linnus sai rängalt kannatada ordu ja Riia linna vahelises sõjas [[1480. aastad|1480. aastatel]], mil see sisuliselt hävitati. [[1491]]. aastal, kui [[Wolter von Plettenberg]] oli riialasi võitnud, kohustas ta neid sedaselle uuesti üles ehitama.
 
Nii klooster kui linnuska linnus asusasusid vanasti Daugava vasakul kaldal, kuid aastal 1567 murdis Daugava endale läbi rannaluidete merre uue tee merre. Kuni aastani 1681 kasutati Riiga sõitmiseks jõe vana sängi, kuid tasahilju see ummistus ja tänapäeval ei ulatu jõe vana säng enam mereni. Tänapäeva asum on jõe uue sängi kaldal, sellal kui linnus ja klooster jäävad [[Vecdaugava]] asumi territooriumile.
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal otsene sõjategevus Daugavgrīvani ei ulatunud ja ta kuulus alates [[1562]]. aastast [[Rzeczpospolita]], [[1600]]–[[1605]] ja alates [[1621]]. aastast aga [[Rootsi|Rootsi kuningriigi]] võimu alla. Aastal [[1608]] on ajalooallikates esimest korda märgitud ka uue jõesuudme kaitseks Daugavgrīvasse ehitatud kantsi, millest sai hiljem alguse Daugavgrīva kindlus. [[1710]]. aastal langes asula koos kindlustega [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] koos Riiaga [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valdusse.