Redaktsioon: 5. mai 2014, kell 07:09 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3537 muudatust →‎Elektromagnetiline spekter ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. oktoober 2014, kell 15:29 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Onde electromagnetique.svg\|pisi\|400px\|Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes.]] '''Elektromagnetiline kiirgus''' (edaspidi EMK, kutsutakse ka '''~~elektromagnetlaineks~~elektromagnetlaineteks''') on laetud osakeste kiiratav ja neelatav [[energia]], mis kandub ruumis edasi lainena, milles [[elektriväli\|elektri]]- ja [[magnetväli\|magnetvälja]] komponendid [[võnkumine\|võnguvad]] teineteise ja [[laine]] levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas [[faas]]is. EM-laine levib [[vaakum]]is [[valguse kiirus]]el, milleks on c = 299 792 458 m/s (kuna meeter on defineeritud valguse kiiruse järgi, siis on see arv täpne). Elektromagnetiline kiirgus on [[elektromagnetväli\|elektromagnetvälja]] erijuht. Kui [[elektrilaeng]] liigub, tekitab ta enda ümber elektromagnetvälja, aga [[kiirendus]]ega liikuva laengu ümber tekib lisaks EMK, mis kannab allikast energiat eemale. Energiat mittekandev EM-väli on otseselt laengute tekitatud, EMK on aga tingitud muutuvatest elektri- ja magnetväljadest. Neid kahte nimetatakse vastavalt lähi- ja kaugväljaks, kuna [[Maxwelli võrrandid\|Maxwelli võrranditest]] lähtuvalt langeb lähivälja [[intensiivsus]] kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks energiale omab EM-laine ka [[impulss]]i ja [[impulsimoment]]i, mis võivad vastastikmõjus [[Aine (füüsika)\|ainega]] viimasele üle kanduda.

Elektromagnetiline kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel