Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Raudteetehased Eesti NSVs: ettevõtte nimed kaldkirja
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}}
'''Balti raudtee Raudteede peatehased''' oli 1870. aastal Tallinnas [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitatud [[Balti raudtee]] [[taristu]] teenindusettevõte [[Tallinn]]as.
 
Balti Raudtee Peatehased asusid [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal, tänapäeva [[Pelgulinna asum]]is<ref>Rudolf Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/pelgulinn-sai-alguse-raudteest.d?id=50978142 Pelgulinn sai alguse raudteest], Eesti Päevaleht, 4. märts 2004</ref>.
9. rida:
 
==Elektrimootorvagunid==
Pärast Eesti iseseisvumist tehas koos raudteega riigistati, 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele [[Elektriraudtee AS|TallinnTallinna-Pääsküla elektriraudteeliini elektrifitseerimiseks]] raha ja 1924. aastal alustatihakati tehastes Saksamaalt ja Rootsist ettevõtetelt [[MAN]], [[Siemens]]-Schuckert, [[ASEA]] tellitustellitud seadmetega ehitama Eesti oma elektrimootorvaguniteelektrimootorvaguneid M1, M2 ja M3 ehitus, mis ehitati Venemaa keisririigi aegsete 3. klassi [[reisivagun]]ite baasil<ref>Tõnu Tammearu, Kees Vanamölder, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/11/?headerID=1723 Elektrimootorvagunist rööbasbussini], [[Tehnikamaailm]], November 2009</ref>. Elektrivagunite alusvankrid ja elektriseadmestik ning neli Siemens-Schuckerti 70hobujõulist veoelektrimootorit oli Saksamaalt Siemens-Shuckerti tehasest.
 
[[1927]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas [[elektrimootorvagun]] M4<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Elektriraudtee ajalugu]</ref>, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Shuckerti tehasest.
 
1930. aastate keskpaigaskeskel teostatimoderniseeriti tehases ka [[mootorvagun|mootorvagunite]] kerede moderniseeriminekered, mille käigus uuendati välisseinu, sisustust, mootoreid ja väliskuju.
 
1930ndail1930. aasteilaastail ehitati Raudteede Peatehastes 1931. aastal ehitatud [[Rapla–Virtsu raudtee]] jaoks ligi 300 vagunit<ref>[[Margus Kruut]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/virtsu-sai-kunagi-ka-rongiga-soita.d?id=27677795 Virtsu sai kunagi ka rongiga sõita], Eesti Päevaleht, 15. mai 2008</ref>,<ref>Margus Kruut, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/05/?headerID=1259 Kui rong veel Virtsu viis…], Tehnikamaailm, Mai 2008</ref>.
 
[[1939]]. aastal alanud Eesti raudtee uuendamise kava raames alustati Raudtee Peatehastes 2 uue elektrimootorvaguni ehitust, uued automaatustega kered valmisid 1940. aasta sügisel, projekt jäi aga täielikult lõpetamata ning valmistoodang viidi nõukogude võimude korraldusel Moskva lähedale [[Mõtištšinski]] vagunitehasesse. Neli Eesti elektrimootorvagunit saadeti aga juunis 1941. aasta juunis Venemaale Siberisse [[Perm]]i raudteele.
 
==Sisepõlemismootoritega vagunid==
Aastatel 1927–1930 ehitati Raudtee Peatehases viis laiarööpmelist bensiinimootorvagunit peamiselt Lõuna-Eesti liinide (Tartu lähistel Elva-Tartu-Jõgeva ja Tartu-Põlva-Petseri-Võru-Valga) tarbeks. Bensiinimootorvagunite kered ja veermikud tehti Tallinnas, mootorid telliti aga Saksamaalt.
 
[[1935]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes üks [[elektriline veoülekanne|elektrilise veoülekandega]] diiselmootorvagun [[DeM 31]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] Tallinna-HaapsaluTallinna–Haapsalu liini tarbeks. Mootorvagun komplekteeriti [[diiselmootor]]iga [[Taani]]st, [[veoelektrimootor]]itega [[Rootsi]]st, [[elektrigeneraator]]i valmistas Eesti [[Volta tehas]]. Vagunit tähisega "DeM 31" hakati Saksamaal Berliini ja Hamburgi vahel ühendust pidava "Lendava Hamburglase" eeskujul nimetatama [[Lendav Läänlane|Lendavaks Läänlaseks]].<ref>Tõnu Tammearu, Kees Vanamölder, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/11/?headerID=1723 Elektrimootorvagunist rööbasbussini], [[Tehnikamaailm]], November 2009</ref>
 
Sarnast kitsarööpmelist diiselmootorvagunit [[DeM 1]] võib veel näha [[Lavassaare muuseumraudtee]]l. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] jaoks ehitasid diiselmootorvaguneid ka [[Tallinna Sadamatehased]].
 
==Rööbasomnibussid==
1937. aastal ehitati Raudteede Peatehastes ka kitsarööpmelise raudtee [[rööbasomnibuss]]id Ro-11 ja [[Ro-12]]. Ro-12 kasutati 1930.aastatel [[Järvamaa]]l, [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]]l [[Türi]]-[[Tamsalu]] liinil<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2849&layer=183&lang=est#2849 Türi-Paide-Tamsalu raudtee (62 km)], www.histrodamus.ee</ref>.
 
==Elektritrammivagunid==
[[1928]]. aastal valmistati Raudteede Peatehastes Tallinna trammi jaoks jällegi Siemens-Schuckerti elektriseadmetega elektritrammivagunid nr. 23-2623–26, mis töötasid Tallinnas kuni aastateni 1965–1966<ref>[http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem/mootorvagunid Mootorvagunid],Tallinna ühistranspordi ajalugu, 8. juuli 2009</ref>.
 
==Raudteetehased [[Eesti NSV|Eesti NSV-]]s==
Pärast [[1940]]. aastal Eesti okupeerimist ja annekteerimist natsionaliseeriti tehas ja tehas nimetati 1940. aasta [[30. august]]il ''M. Kalinini nimeliseks raudteetehaseks'' (veduri ja vagunitehaseks).