Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Raudteetehased Eesti NSVs: ettevõtte nimed kaldkirja |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}}
'''Balti raudtee Raudteede peatehased''' oli
Balti Raudtee Peatehased asusid [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal, tänapäeva [[Pelgulinna asum]]is<ref>Rudolf Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/pelgulinn-sai-alguse-raudteest.d?id=50978142 Pelgulinn sai alguse raudteest], Eesti Päevaleht, 4. märts 2004</ref>.
9. rida:
==Elektrimootorvagunid==
Pärast Eesti iseseisvumist tehas koos raudteega riigistati, 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele [[Elektriraudtee AS|
[[1927]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas [[elektrimootorvagun]] M4<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Elektriraudtee ajalugu]</ref>, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Shuckerti tehasest.
1930. aastate
[[1939]]. aastal alanud Eesti raudtee uuendamise kava raames alustati Raudtee Peatehastes 2 uue elektrimootorvaguni ehitust, uued automaatustega kered valmisid 1940. aasta sügisel, projekt jäi aga täielikult lõpetamata ning valmistoodang viidi nõukogude võimude korraldusel Moskva lähedale [[Mõtištšinski]] vagunitehasesse. Neli Eesti elektrimootorvagunit saadeti aga juunis 1941
==Sisepõlemismootoritega vagunid==
Aastatel 1927–1930 ehitati Raudtee Peatehases viis laiarööpmelist bensiinimootorvagunit peamiselt Lõuna-Eesti liinide (Tartu lähistel Elva-Tartu-Jõgeva ja Tartu-Põlva-Petseri-Võru-Valga) tarbeks. Bensiinimootorvagunite kered ja veermikud tehti Tallinnas, mootorid telliti aga Saksamaalt.
[[1935]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes üks [[elektriline veoülekanne|elektrilise veoülekandega]] diiselmootorvagun [[DeM 31]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]]
Sarnast kitsarööpmelist diiselmootorvagunit [[DeM 1]] võib veel näha [[Lavassaare muuseumraudtee]]l. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] jaoks ehitasid diiselmootorvaguneid ka [[Tallinna Sadamatehased]].
==Rööbasomnibussid==
1937. aastal ehitati Raudteede Peatehastes ka kitsarööpmelise raudtee [[rööbasomnibuss]]id Ro-11 ja [[Ro-12]]. Ro-12 kasutati 1930.aastatel [[Järvamaa]]l, [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]]l [[Türi]]
==Elektritrammivagunid==
[[1928]]. aastal valmistati Raudteede Peatehastes Tallinna trammi jaoks jällegi Siemens-Schuckerti elektriseadmetega elektritrammivagunid nr
==Raudteetehased [[Eesti NSV|Eesti NSV-]]s==
Pärast [[1940]]. aastal Eesti okupeerimist ja annekteerimist natsionaliseeriti tehas ja tehas nimetati 1940. aasta [[30. august]]il ''M. Kalinini nimeliseks raudteetehaseks'' (veduri ja vagunitehaseks).
|