Erinevus lehekülje "Helikopter" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2083 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Hélitreuillage cropped.jpg|pisi|Kopter Dauphin päästetöödel]]
'''Kopter''' (kaehk '''helikopter''', [[kreeka keel]]es ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem [[õhusõiduk]]lennuaparaat, mismille kasutab [[tõstejõud|tõste-]] ja [[veojõud|veojõu]] tekitamisekstekitab vähemalt ühtüks rõhttasandilähedasesrõhtasendis asendis pöörlevatpöörlev [[tiivik (lennundus)|tiivikut]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
 
Tiivik koosneb pööratavatest (muudetava kohtumisnurgaga ehk sammuga) [[laba|labadest]].
Tiiviku koosseisus on pöörlevate [[laba (masinaehitus)|labadega]] [[rootor (lennundus)|rootor]].
 
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva [[tüürpropeller]]iga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast olukorda nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri tiivikudkaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla lõikuvatesuunalt lahknevate [[telg]]edega., <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]].
 
KopterHelikopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, kasutades lennuliiklusekska kohandamata, sealhulgas looduslikkelooduslikele maandumisplatseplatsidele, samuti "rippuda õhus" ühe koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal seisvalrippuval kopteril puudub. Kõik see lubab kopterit pealevõimaldab transpordihelikopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (sealhulgas [[dessant]]ides ja [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonides)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 
Kopteri kiirus on kuni 400 km/h, lennukaugus kuni 2000 km ja [[kandevõime]] kuni 40 t.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
== Ajalugu ==
 
Esimene kopterilaadsehelikopterilaadse masina visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. Tema märkmed lasevad oletada, et ta valmistas väikseid lennumasinate mudeleid, agamis needei pöörlesid koos tiivikuga ja pole andmeid, et ta oleks püüdnud valmistada mudeleid, millel üksnes tiivik pöörleb,olnud aga mudeli muu osa mittelennuvõimelised.
Esimesed teated vertikaalset õhkutõusu kasutavate seadmete kohta pärinevad [[Hiina]]st umbes 400 eKr, kus lapsed [[mäng]]isid [[bambus]]est valmistatud lendavate [[mänguasi|mänguasjadega]].
 
Esimene kopterilaadse masina visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. Tema märkmed lasevad oletada, et ta valmistas väikseid lennumasinate mudeleid, aga need pöörlesid koos tiivikuga ja pole andmeid, et ta oleks püüdnud valmistada mudeleid, millel üksnes tiivik pöörleb, aga mudeli muu osa mitte.
 
[[Pilt:Sw-4.jpg|pisi|[[Poola]] kopter PZL SW-4 ([[PZL-Świdnik]])]]
[[Pilt:Bell 407 (D-HBEN).jpg|pisi|Kopter Bell 407]]
[[1754]] leiutas [[Mihhail Lomonossov]] väikese kahe kõrvutise tiivikuga [[vedru]] jõul töötava seadme, mis suutis tõsta mõningaid kergeid esemeid. Lomonossov demonstreeris seda [[Venemaa Teaduste Akadeemia]]s ja soovitas kasutada meteoroloogiainstrumentide tõstmiseks.
 
Sõna "helikopter" leiutas [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei tõusnud tema mudel kunagi maapinnalt õhku.
 
Sõna "helikopter" leiutasvõttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei tõusnudsuutnud tema mudel kunagi maapinnalt õhku tõusta.
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas Itaalia insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat helikopterit. Helikopteri rootorid pani liikuma kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatarei.<ref>[http://teadus.err.ee/v/teaduslugu/0cce8ec2-354a-426e-b42e-b871dd595efe 15. aprillil 1877 katsetati edukalt aurujõul töötavat helikopterit], ERR, 15. aprill 2014</ref>
 
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas Itaalia insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudel helikopterit. Helikopteri rootorid pani liikumapöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatarei.<ref>[http://teadus.err.ee/v/teaduslugu/0cce8ec2-354a-426e-b42e-b871dd595efe 15. aprillil 1877 katsetati edukalt aurujõul töötavat helikopterit], ERR, 15. aprill 2014</ref>
Ungari insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt [[Slovakid|slovakk]]) leiutas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga kopteri, mis oli mehitamata. See tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
 
Ungari insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt [[Slovakid|slovakk]]) leiutasehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudel kopteri, mis oli mehitamata. Seesee tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
[[1906]] ehitasid vennad Jacques ja Louis Breguet esimese lendava masina, mis suutis inimest kanda. Nad nimetasid selle güroplaaniks number 1. Kuupäevades ei ole siin täit kindlust, aga millalgi 14. augusti ja 29. septembri [[1907]] vahel tõstis see piloodi minutiks ajaks umbes 0,6 m kõrgusele. Kuid güroplaan number 1 osutus äärmiselt ebastabiilseks ja tema raami igasse nurka oli vaja üht meest, kes sellest kinni hoiaks, et ta ümber ei läheks. Sellepärast loetakse güroplaani nr. 1 lendu kopteri esimeseks mehitatud lennuks, aga mitte vabaks või kõrvalise abita lennuks.
 
Prantsuse leiutaja [[Paul Cornu]] projekteeris ja ehitas samal aastal [[Cornu kopter|kopteri]]. See kasutas kaht vastassuunas pöörlevat 6 m pikkust [[rootor]]it, mille pani pöörlema 18 kW võimsusega [[mootor]]. [[13. november|13. novembril]] 1907 tõstis see leiutaja 0,3 m kõrgusele ja hoidis teda seal paarkümmend sekundit. See oli kopteri esimene vaba, kõrvalise abita mehitatud lend. Cornu kopter tegi veel mitu lendu ja tõusis isegi 2 m kõrgusele, aga osutus liiga ebastabiilseks ja lennud lõpetati.
 
==Kopterimargid==
649

muudatust