Diskrimineerimine tööturul: erinevus redaktsioonide vahel

* [[mittevaadeldav muutuja|Mittevaadeldavate muutujate probleem]]: juhul, kui tahame põhjendamata palgaerinevust tõlgendada diskrimineerimisena, peame arvesse võtma ''kõik'' olulised isikutunnused. See ei ole reeglina võimalik. Seega on tulemusi enamasti võimalik tõlgendada kui analüüsis arvesse võtmata tunnuste mõju.

* [[selektsioon (ökonomeetria)|Selektsiooniprobleem]] (mittevaadeldavate muutujate probleemi liik): meil on võimalik mõõta tunnuseid ainult nendel inimestel, kellel need on olemas. Näiteks pole võimalik määrata nende inimeste palka kes ei käi tööl. Nii ei ole gruppide vaadeldavad palgad otseselt võrreldavad. Näiteks meeste ja naiste vaadeladavat palka võrreldes võime me tegelikku palgavahet alahinnata juhul kui madalama kvalifikatsiooniga (väiksema teenimisvõimega) naised jäävad eelistatult koju. Samas on võimalik ka palgavahe ülehindamine kui eelistatult lahkuvad tööturult parema kvalifikatsiooniga naised (näiteks sellepärast, et nende mehed on veelgi rikkamad). Selektsiooni adekvaatselt arvesse võtta ei ole enamasti võimalik.

* Erinev palk võib kajastada erinevaid [[eelistused|eelistusi]]. Näiteks võivad naised eelistada madalama palgaga, ent stabiilsemaid ja paindlikuma töögraafikuga ameteid. Etniliste gruppide palgavahe seletamiseks on niisugune põhjendus aga vähem veenev.

* Põhjendatud palgavahe võib olla seotud [[tööturu-eelne diskrimineerimine|tööturu-eelse diskrimineerimisega]], olukorraga kui vähemusgruppide esindajate võimalused hariduse või töökogemuse omandamisel, või teatud ametite saamisel, on piiratud. Püüdes hinnata diskrimineerimist nii tööturul kui tööturu eel, ''ei tohi'' arvesse võtta potentsiaalselt diskrimineerimisega seotud isikutunnuseid.