Redaktsioon: 17. oktoober 2014, kell 23:38 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 152 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. oktoober 2014, kell 23:39 redigeeri eemalda Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 152 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: Antiikajal oli tempel algselt [[jumalus]]ele pühendatud eradatud koht (kr.k ''temenos''), hiljem jumaluse hoone (kr.k ''naos''), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid [[savi]]- ja [[puit]]ehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama [[7-. sajand eKr\|7. sajandil eKr]] [[polis]]t poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast [[megaron]]i tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise. Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba [[6. sajand eKr\|6. sajandil eKr]] lisandus lihtsaile. [[Doorlased\|dooria]] stiilis templihooneile [[Väike-Aasia]] poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid ([[Samos]]el [[Efesos]]es, [[Didyma]]s). [[Hellenism]]i ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. [[Artemis]]e tempel [[Maganesia]]s [[Maiandros]]e jõe ääres).

Tempel: erinevus redaktsioonide vahel