Tempel: erinevus redaktsioonide vahel

Antiikajal oli tempel algselt [[jumalus]]ele pühendatud eradatud koht (kr.k ''temenos''), hiljem jumaluse hoone (kr.k ''naos''), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud.

Vanimad templid olid [[savi]]- ja [[puit]]ehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama [[7. sajand]]il e.m.a.[[eKr]] [[polis]]t poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast [[megaron]]i tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise.

Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a.eKr lisandus lihtsaile. [[Doorlased|dooria]] stiilis templihooneile [[Väike-Aasia]] poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid ([[Samos]]el [[Efesos]]es, [[Didyma]]s). [[Hellenism]]i ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. [[Artemis]]e tempel [[Maganesia]]s [[Maiandros]]e jõe ääres).