Köln: erinevus redaktsioonide vahel

Kuni [[1919]]. aastani nimetatioli linna nimi [[saksa keel]]es ka ''Cöln''.

Köln on elanike arvu poolest Saksamaa suuruselt neljas linn [[Berliin]]i, [[Hamburg]]i ja [[München]]i järel. Alates 2010. aasta maist on Köln taas üle pika aja miljonilinn. Linnas elab kokku 1 000 298 inimest.<ref> {{netiviide | URL = http://www.it.nrw.de/presse/pressemitteilungen/2010/pres_158_10.html| Pealkiri = Jetzt amtlich: Köln ist Millionenstadt| Autor = Information und Technik Nordrhein-Westfalen| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }} </ref> Eelduste kohaselt jätkub elanikkonna kasv Kölnis ka lähiaastatel ning aastaks 2035. peaks prognoositavaasta elanike arv linnasarvuks olemaprognoositakse 1 030 000. Köln on [[Kölni/Bonni regioon]]i keskuseks, kus koos ümbruskaudsete linnadega ([[Bonn]], [[Hürth]], [[Leverkusen]] ja [[Bergisch Gladbach]]) elab ligikaudu 3 miljonit inimest.

[[1970. aastad|1970-ndatel. aastatel]] oli Köln lühikest aega [[miljonilinn]]: linna territooriumi viimase laiendamise järel ulatus [[elanike arv]] [[1. jaanuar]]il [[1975]] miljonini. Kui aga [[Wesseling]]i linn [[1. juuli]]l [[1976]] Kölnist lahutati, langes elanike arv jälle alla miljoni.

Linna elanikest 15,5% on alla 18aastased18-aastased, 67% Kölni elanikest on vanuses 18–64 aastat ning 17,4% on 65aastased65-aastased või vanemad. Kuna Kölnis asub mitu kõrgkooli, elab linnas enam kuiüle 100 000 tudengittudengi.

* [[Lindenthal]] (Stadtbezirk 3) – koosenbkoosneb Braunsfeldi, Junkersdorfi, Klettenbergi, Lindenthali, Lövenichi, Müngersdorfi, Sülzi, Weideni ja Widdersdorfi linnaosadest;

* [[Ehrenfeld]] (Stadtbezirk 4) – koosneb Bickendorfi, Bocklemünd/Mengenichi, Ehrenfeldi, Neuehrenfeldi, Ossendorfi ja Vogelsangi linnaosadest;

Kölni pindala on 405,15 km² (sellest 230,25 km² asub Reini jõe vasakul kaldal ja 174,87 km² paremal kaldal). Linna kõrgeim punkt (Monte Troodelöh) ulatub 118,04 meetrit üle merepinna (Monte Troodelöh).

Kölni ähvardavad sageli [[Rein]]i jõest tulenevad üleujutused ning linna peetakse Euroopa kõige üleujutusteohtlikumaks suurlinnaks.<ref> {{netiviide | URL = http://www.hrwallingford.co.uk/Mitch/Workshop2/Papers/Gocth_Vogt.pdf| Pealkiri = Flood Forecasting and Flood Defence in Cologne| Autor = Mitigation of Climate Induced Natural Hazards (MITCH). http://www.hrwallingford.co.uk/Mitch/Workshop2/Papers/Gocth_Vogt.pdf| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }} </ref> Kölnis on ulatuslik üleujutuste tõkestamise süsteemisüsteem, mis hõlmab endas nii püsivaid kui ka mobiilseid üleujutuste tõkkeseinu, seire- ja ennustussüsteemi, pumbajaamu kui kaning kavasidveevoogude juhtimaksjuhtimise veevoogekavu. Kogu süsteem vaadati üle pärast 1993. aasta üleujutust, mis tõi kaasa suure kahju.

Köln asus tähtsate kaubateede ristumiskohas ida ja lääne vahel ning seetõttu oli kaubandus linna kasvu aluseks. Köln kuulus [[Hansa Liit]]u ning sai 1475. aastal [[vabalinn]]aks, mis allus otse keisrile. Sellest hoolimata säilis Kölni peapiiskopil surmanuhtluse määramise õigus, mistõttu allus linnavalitsus kriminaalõiguse küsimustes täielikult peapiiskopile. Selline olukord püsis seni, kuni [[Prantsusmaa]] vallutas Kölni.

Köln kaotas oma vabalinna staatuse Prantsuse võimu alla olles. Vastavalt [[Lunéville’i rahu]]le 1801. aastal läksid kõik [[Rein]]i jõest lääne pool asunud Saksa-Rooma keisririigi alad [[Prantsusmaa]]le, mis Kölni oli okupeerinud juba 1789. aastal. Köln oli osaks Roeri departemangust, mille pealinnaks oli [[Aachen]] (Aix-la-Chapelle). Prantsuse võimud kõrvaldasid võimult varasema eliidi ning viisid sissekehtestasid [[Napoleoni koodeks]]i, mis Reini vasakul kaldal jäi kehtima kuni 1900. aastani, mil Saksamaa kehtestas ühtse tsiviilseadustiku (''Bürgerliches Gesetzbuch'').

19. ja 20. sajandi jooksul haaras Köln endasse mitmed ümbritsevad asulad ning [[Esimene maailmasõda|Esimeseks maailmasõjaks]] oli linnas juba 700 000 elanikku. [[Industrialiseerimine]] muutis linna olemust ja kiirendas selle kasvu. Rasketööstus oli Kölnis vähemtähtisvähem tähtis kui Ruhri piirkonnas, kuid eriti edukas oli linn masina- ja mootoritööstuse valdkonnas. Rajatud Saksa riigi sümbolina lõpetati 1880. aastal [[Kölni katedraal]]i ehitus. Linna kasv tuli kohati aga varasema pärandi hävitamise arvelt, nii näiteks lõhuti linnamüürid ning hoonestusja katedraali ümbrusesümbruse hoonestus.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus tabasid Kölni mõned väiksemad õhurünnakud ning sõja järel, kuni 1926. aastani okupeeris linna vastavalt [[Versailles' rahu]]le Briti armee.

1919. aastal taasavati [[Kölni ülikool]], mille Prantsuse võimud oli 1789. aastal sulgenud. Taasavatud ülikool oli mõeldud asendama [[Strasbourg'i ülikool|Strasbourgi ülikool]]i, mis oli aastatel 1918–1919 muudetud saksakeelsest prantsuskeelseks.

[[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajal arenes Köln linnapea [[Konrad Adenauer]]i eestvedamisel jõudsalt edasi. SuuredSuur arengudareng toimusidtoimus nii avalikus halduses, elamuehituses, planeerimises kui ka sotsiaalsektoris. Muuhulgas rajati suured avalikud pargid, millest tähelepanuväärsemad olid kaks ''Grüngürtel''it (rohelist vööd), mis loodid [[Reinima]]a demilitariseeritud tsooni rajamise käigus lammutatud kindlustuste kohale. Kölnis loodi sotsiaalmajade süsteem, mis oli eeskujuks teistele Saksamaa linnadele. Olümpialinnaks kandideerimise käigus rajati Müngersdorfi kaasaegne staadium. Briti okupatsiooni lõppedes lubati Saksa tsiviillennukitel taas üle Kölni lennata ning [[Butzweilehof]]i lennuväli avati nii sise- kui ka välislendudele.

Pommitamiste käigus korraldasid liitlasväed Kölnile 262 õhurünnakut, milles sai surma umbes 20 000 tsiviilelanikku ja mis peaaegu täielikult hävitasid Kölni kesklinna. 31. mail 1942 korraldas Briti lennuvägi 1046 pommitajat kaasanud rünnaku, mille käigus heideti sihtmärkidele 1455 tonni lõhkeainet. Rünnak kestis umbes 75 minutit ning selle käigus hävitati 243 hektarit hoonestatud maad, hukkus 486 tsiviilisikut ning 59 000 jäi kodutuks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuks oli Kölni elanikkond vähenenud 95%, seda peamiselt ulatuslikeulatusliku evakueerimisteevakueerimise tulemusel. 1945. aasta lõpuks oli elanike arv taas tõusnud aga umbes 500 000ni000-ni.

1947. aastal koostas arhitekt ja linnaplaneerija [[Rudolf Schwarz]] kava Kölni rekonstrueerimiseksrekonstrueerimise kava, mis nägi ette ka mitme äärelinnu läbiva maantee rajamist ja oskas ennustada kiiret autoliikluse kasvu. Pommitamiste tulemusel oli hävinud terve rida suure kultuuriväärtusega kirikuid ja muid hooneid, mille taastamise mõttekuse üle peeti küll arutelusid, kuid suurem osa neist otsustati siiski rekonstrueerida. Taastamistööd kestsid kuni 1990. aastateni, mil lõpetati romaani stiilis St. Kuniberti kiriku ehitamine.

Kölni elanike arv jõudis sõjaeelsele tasemele 1959. aastaks, jätkates seejärel kasvamist ja ületades 1975. aastal lühikeseks perioodiks ka miljoni piiri. Kuni 2010. aastani oli Kölnis elanikke pidevalt pisut alla miljoni, ningkuid nüüdseksnüüd on Köln taas miljonilinn.

1980. ja 1990. aastatel õitses Kölni majandus tulenevalt linnas tegutsevatest meediakompaniidestmeediafirmadest ning infrastruktuuri heast arengust.

Teedeehitus Kölnis ja selle ümbruses oli teravalt päevakorras 1920ndatel1920. aastatel, kui Kölni linnapeaks oli [[Konrad Adenauer]]. 1929. aastal hakati Kölni ja [[Bonn]]i vahele ehitama Saksamaa esimest vaid mootorsõidukitele mõeldud ja ilma ristmiketa maanteed. 1965. aastal sai Kölnist esimene linn Saksamaal, mida ümbritses täielikult ringmaantee.

Kölni linna ja selle lähiümbrust teenindab Kölner Verkehrsbetriebe (KVB), millel on linnas ulatuslik raudteevõrgustik, mis osaliselt toimib maa all. Lähedal asuva Bonniga on Köln ühenduses nii linnaraudtee kui ka [[Deutsche Bahn]]i rongide abil. [[Düsseldorf]]i sõidavad Kölnist S-BahnBahni rongid, mida opereerib Deutsche Bahn.

Kölni kesklinn purustati [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] täielikult ning taastamistööd on tehtud 1950ndate1950. aastate stiilis, arvestades siiski varasemat hoonete paigutust ja tänavanimesid. Sellest tulenevalt annavad linnale ilme eelkõige lihtsad ja tagasihoidlikus sõjajärgse perioodi hooned, mille vahel asuvad üksikud sõjaeelsest ajast pärit hooned, mis taastati nende ajaloolise tähtsuse tõttu.

Linna kuulsaimaks sümboliks on [[Kölni katedraal]] (Kölner Dom). [[Gooti stiil]]is kirikut hakatiehitati ehitamaaastatel 12481248–1880. aastal ning see valmis 1880. aastal 1996. aastal lisati Kölni katedraal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Lisaks Kölni katedraalile asuvad linnas veel 12 [[romaani stiil]]is kirikut, mis on suurepärasteks näideteks keskaegsest sakraalarhitektuurist. Mõne kiriku ajalugu ulatub tagasi Rooma keisririigi aega. Näiteks Sankt Gereoni basiilika oli Rooma riigi perioodil surnuaia kabel. Kõik kirikud peale Sankt Maria Lyskircheni said Teises maailmasõjas tõsiselt kannatada ning nende rekonstrueerimine jõudis lõpule alles 1990ndatel1990. aastatel.

[[Keskaeg|Keskajal]] rajatud 12 linnaväravast on tänapäeval säilinud veel ainult Eigelsteintorburg Ebertplatzil, Hahnentor Rudolfplatzil ja Severinstorburg Chlodwigplatzil.