Hugo Reiman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Hugo Karl Ferdinand Reiman''' (9. jaanuar [[1887]] [[Tartu]] – [[jaanuar]] [[1957]] [[Tallinn]]) oli 20. sajandi alguse Eesti ametnik ja ühiskonnategelane, tuntud eelkõige kui [[Riigi Statistika Keskbüroo]] üldosakonna juhataja<ref name="arunurm">Arunurm, Riina (2011). Hugo Reiman eestlaste psühholoogilisest eripärast. Seminaritöö, juh. Olev Must. Tartu Ülikooli psühholoogia Instituut.</ref><ref name="eat">Eesti biograafiline andmebaas ISIK Reiman, Hugo, Allikad: EAT, 268. – Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932</ref>. Lisaks oma põhitööle huvitus Reiman ka filosoofiast, antropoloogiast ja psühholoogiast ning avaldas kõigis neis valdkondades ka mõningaid tekste. Hugo Reimani ehk kõige tuntum teos on “Eestlaste rassiline koostis” (Loodus, Tartu, 1931), mis kujutab endast antropoloogilist laadi uurimust eestlaste rahvuslikust eripärast. Lisaks mainitud valdkondadele on Reiman olnud ka mitmete Riigi Statistika Keskbüroo kogumike kaasautoriks
==Elulugu==
===Lapsepõlv ja noorus===
Hugo Karl Ferdinand Reiman sündis 9. jaanuaril 1887
[[1905. aasta revolutsioon]]i järel sidus Reiman end sotsialistide-revolutsionääride tegevustega ning astus ka Vene
1906. aastal alustas Reiman ameti õppimist Tartu postkontoris, kuid katkestas selle tegevuse üsna pea pärast isa surma. Aasta hiljem, 1907. aastal otsustas Reiman eksternina keskkooli lõpetada<ref name="arunurm"/>.
12. rida:
===Vangistus Venemaal===
Reimani tegevus sotsialistlikus parteis tõi talle kaasa palju probleeme ning 1908. aasta 7. märtsil Reiman arreteeriti.
1914. aastal saadeti Reiman Siberisse, Mansurka külasse, asumisel jätkas ta eneseharimist. 1915. augustis õnnestus Reimanil koos M. Frunzega
Aasta hiljem, 1916. augustis vangistati Reiman aga uuesti ja saadeti taas asumisele Mansurkasse, seekord kestis vangistus aga vaid
===Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni===
30
Alates kodumaale tagasipöördumisest töötas Reiman ametnikuna mitmetel toona juhtivatel kohtadel, näiteksoli ta ESRP juhatuse liige, ajalehe Töö Lipp toimetaja, Tallinna toitlustusvalitsuse juhina, Toitlusministeeriumi ametnikuna, Riigikontrolli tsiviilosakonna juhatajana (1918–1919)<ref name="eat"/>, Töö- ja Hoolekandeministeeriumis (01.08.1919–01.05.1921), Rahandusministeeriumi nõunikuna (1921–1922)<ref name="eat"/>, üheaastaste ühistegelike kursuste juhataja ja ajakirja Ühistegelane toimetajana (1923), Riigi Statistika Keskbüroo toimetajana ja üldosakonna juhatajana (al.
1926. aastal sündis Hugo ja Hilda Reimani perre tütar Gea<ref name="eat"/> ning 1938. aastal (24. veebruar)
Hugo Reiman suri 1957. aastal Tallinnas<ref name="eat"/>. Ta maeti [[17. jaanuar]]il [[1957]] [[Liiva kalmistu]]le<ref>http://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=21&filter_maetud_perenimi=reiman&filter_maetud_eesnimi=hugo</ref>.
==Tegevus Riigi Statistika Keskbüroos==
Hugo Reiman oli pikaajaline Riigi Statistika Keskbüroo üldosakonna juht (1923–1939) ning töötas samas ka toimetajana, osaledes mitmete demograafiliste uurimuste väljaandmises. Mõningate tööde hulgas, mille kaasautoriks Reiman oli, on: “Eesti töölisebüdzhet 1925 a. (Tallinna ja Narva töölisleibkondade majanduslik olukord)” (Narva, 1926), “Haridus Eestis” (Narva, 1924), “II rahvaloenduse tulemusi. Kooliõpilaste tervislik seisund 1930/
==Tegevus filosoofias==
Hugo Reiman kuulus Tallinna Filosoofilisse Ühingusse ning tegutses seal ka juhatuse liikmena. Tallinna Filosoofilise Ühingu teaduslikul istungil (19. märtsil 1920) peetud Reimani kõne on avaldatud ka iseseisva raamatuna „Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920). Lisaks on Reiman tõlkinud saksa keelest eesti keelde Wilhelm Jerusalema raamatu „Sissejuhatus
==Tegevus antropoloogias==
38. rida:
==Tegevus psühholoogias==
Kuigi Hugo Reiman ei kuulu eesti psühholoogia ajalugu edasiviivate juhtfiguuride hulka, on tema panus ajaloo seisukohast kahtlemata huvitav. Hugo Reiman kirjutas mitmeid psühholoogia-alaseid tekste, kus on käsitletud mh. eestlaste ideaale, andekust, iseloomujooni, karakteritüüpe ja kunstipsühholoogiat ning ka rassipsühholoogiat, mis oli Reimani meelisteemaks.
Psühholoogia alal on Reiman avaldanud küll vaid kaks teksti:
Reiman kirjutas ka
==Viited==
50. rida:
*„Eestlaste rassiline koostis“ (Tartu, Loodus, 1931)
*„Filosoofia ajaloo käsitamise ülesanded“ (Warrak, 1920) (kõne)
*"Andmeid eestlaste andekusest”
==Välislingid==
|