Redaktsioon: 16. oktoober 2014, kell 21:06 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Riia Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2014, kell 21:28 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Riia Põhjasõjas Uuem muudatus →
103. rida: {{vaata\|Põhjasõda}} [[Pilt:Great Northern War Part1.png\|pisi\|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] Põhjasõda Liivimaal algas 1700. aasta veebruaris, [[Saksimaa kuurvürstiriik\|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja [[Rzeczpospolita]] kuninga [[August II Tugev]]a rünnakuga, läbi [[Kuramaa hertsogiriik\|Kuramaa hertsogiriigi]] Liivimaa strateegilisele [[Riia piiramine (1701)\|tugipunktile Riia linnale]], mille kaitset juhtis [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Erik Dahlberg]]. Saksi väed vallutasid Riia eelkindlustused – [[~~:sv:Cobrons~~Cobroni ~~skans~~fort\|Cobroni ~~kansti~~fordi]] ~~(läti Kobronskansts) ([[Torņakalns]]i piirkonnas)~~ ja [[Daugavgrīva]] [[Daugavgrīva kindlus\|kindluse]], kuid Riia linna ja [[Riia kindlus\|kindlus]]t nende tugevate kaitserajatiste pärast ei suutnud vallutada. Liivi- ja Eestimaalt linnale appi saabuvaid Rootsi vägesi kartes aga lahkusid saksi väed linna alt maikuus 1700, [[Daugava]] teisele kaldale [[Kuramaa]] poolele. {{Vaata\|Riia piiramine (1700)}} 5. juunil 1700 alustasid saksi väed [[Saksimaa kuurvürst]]i August II ja [[Johann Reinhold von Patkul]]i juhtimisel uut pealetungi suuremate jõududega ning peletasid Rootsi väed linna alt. Saksi feldmarssal, krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] ning [[Kuramaa hertsog\|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]] alustasid saksi-leedu-tatari vägedega linna piiramist ja pommitamist. Saksi vägede toetamiseks saadeti Pihkvast Liivimaale ka 19 vene jalaväepolku, kellest suurem osa asus [[Koknese]] juurde ja 3 polku liitus Riia piirajatega.. 109. rida: Pärast Rootsi [[Narva lahing (1700)\|vägede võitu Narva all]] suundus Rootsi kuningas Karl XII piiratava [[Riia]] juurde ning vabastas linna piiramisest. 9. juulil 1701 toimus Riia all [[Spilve lahing]], mille käigus purustati August II väed ning ka talle abiks saadetud vene väekoondis [[Lucavsala]] (''Lutzausholm'') saarel. [[Koknese piiskopilinnus]]es paiknenud Vene väed [[Anikita Repnin]]i juhtimisel taganesid Venemaale, [[Pihkva]]sse. [[File:Riga plan by DEWITT - GMII.jpg\|pisi\|left\|200px\|[[Riia piiramine (1710)]]]] Pärast Rootsi vägede kaotust Ukrainas [[Poltava lahing]]us, alustasid Vene väed Liivimaa lõplikku vallutamist 27. oktoobril (ukj 6. oktoobril) 1709 ~~Riia blokeeriti Vene vägede poolt ja 2. (13. ukj) detsembril suleti linna ümber blokaadirõngas~~. [[Riia piiramine (1710)\|Riia piiramine]] algas vene vägede poolt linna pommitamine [[suurtükk]]idest. Novembris tegi tsaar [[Peeter I]] ise, hõivatud ja [[Cobroni fort\|Cobroni fordist]], Peterschanzeks ümbernimetatud fordist kolm esimest suurtükilasku Riiale. Riia blokeeriti Vene vägede poolt ja 2. (13. ukj) detsembril suleti linna ümber blokaadirõngas. [[Anikita Repnin]]i juhtimisel. 1711. aasta mais toodi Riia alla piiramissuurtükid, 4. (15.) juulil Riia linna komandant [[Nils Stromberg]] kapituleerus, pärast ebaõnnestunud Rootsi laevastiku dessandi katset [[Dünamünde]] juures. Vene sõjavangi langes Riia garnisonist 5132 meest, kellest 2905 olid haiged. {{Vaata\|Riia piiramine (1710)}}, ''[[1710. aasta katkuepideemia]]'' 120. rida: [[Pilt:Rigische Rathhaus, 1780.jpg\|pisi\|left\|200px\|[[Riia raekoda]], 1780, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]] [[File:Bm04076am.jpg\|pisi\|left\|200px\|Riia loss 1789. aastal. <small>Johann Christoph Brotze kogust</small>]] ==Riia Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus==

Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel