Muuga mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Mõisahooned: typo |
|||
25. rida:
Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni [[1940]]. aastani. Neffide tohutu kunstikogu viidi pärast Teist maailmasõda [[Eesti Kunstimuuseum]]i. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones [[Muuga põhikool]]; 1951. aasta suvel tehti mõisahoones kapitaalremont. Ehitati vaheseinu ja pandi internaadi ruumidele uued põrandad. Samal aastal rajati kooliaeda kiviktaimla ning ehitati veetaimede ja kalade jaoks bassein. Aastateil [[1987]]-[[1994]] restaureeriti aga hoonet põhjalikult. Pärast restauratsiooni on säilinud [[1873]] valminud väike [[väravahoone]] ning [[1872]]. aastast pärinev [[kellatorn]].
Mõisa peahoones on kolm kunstimälestisena arvele võetud skulptuuri<ref name="KRR">{{kultuurimälestis|15705}} (vaadatud 29.09.2014)</ref>:
*skulptuur "[[Madonna lapsega]]", 19.saj. (kips, vaskplekk)
*skulptuur "[[Lamav lõvi]]", 18/19.saj. (marmor) (paikneb vestibüülis esimesel korrusel peatrepi juures paremal)
*skulptuur "[[Lamav lõvi]]", 18/19.saj. (marmor) (paikneb vestibüülis esimesel korrusel peatrepi juures vasakul)
==Vaata ka==
| |||