Riigivolikogu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Riigivolikogu''' oli [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] kohase kahekojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda, mis valiti rahva poolt viieks aastaks. Valimisringkondi oli 80. Rahvuskogu esimese koja valimiste eeskujul rakendati isikuvalimist: igast valimisringkonnast valiti üks saadik.

Oma raadiokõnes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1934]] ütles [[Riigivanem]] [[Konstantin Päts]], iseloomustades põhimõtteid, millelmillele tulevane rahvaesindus pidi tuginema: "Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda."

Riigihoidja Konstantin Pätsi otsusega nr 11 määrati Riigivolikogu valimised 24-25.–25. veebruariks 1938 (RT 1938, 6, 37).

Valimised korraldati [[Rahvuskogu]] poolt vastuvõetudvastu võetud Riigivolikogu valimise seaduse (RT 1937, 71, 592; SK I 1938, 3, 4) alusel.

Riigivolikogu liikmeks võis valida iga hääleõiguslikkuhääleõigusliku Eesti kodaniku, kes oli vähemalt kakskümmend viis25 aastat vana ja kes oli vähemalt ühe aasta kestel enne valimisi elanud Eesti Vabariigi maa-alal. Kandidaate võisid valimisringkonnas üles seada ainult sama valimisringkonna hääleõiguslikud kodanikud. Kandidaat pidi esitama 150 sama valimisringkonna hääleõigusliku kodaniku toetusallkirja, samuti tuli tasuda kautsjon 250 krooni. Hääle andmiseks lõikas valija valimissedelist välja hääletamissedeli selle kandidaadi nimega, kellele ta hääle annab. Seaduse kohaselt valimisringkondades, kus seati üles ainult üks kandidaat, hääletamist ei korraldatud ja kandidaat tunnistati valituks.

Riigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril [[1938]]. Riigivolikogu liikmete nimekiri avaldati RTL 1938, 31, lk 1293. Valitsuse poolt moodustatudesitatud ja [[Konstantin Päts]]i poolt toetatud [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] kandidaadid said 54 saadikukohta, kommunistid ja nende toetajad 26 kohta. Hiljem läksid veel 10 opositsiooni saadikutopositsioonisaadikut Rahvarindesse üle.

KunaKui valimisringkonnast valiti ainult üks liige, siis puudus tal Riigivolikogu koosseisust väljalangemise korral asendaja. Sel juhul tuli korraldada täiendav Riigikogu valimine. Need toimusid:

# Riigivolikogu täiendav valimine 9. valimisringkonnas 1-2.–2.10.1939 (Valimiste Peakomitee 5.09.1939 otsus -– RT 1939, 76, 609). Põhjuseks Aleksander Abeni väljalangemine Riigivolikogu kooseisustkoosseisust Riigivolikogu Juhatuse otsusega 26.08.1939. Valituks osutus Aleksander Jõeäär.

# Riigivolikogu täiendav valimine 74. valimisringkonnas 28-29.–29.01 .1940 (Valimiste peakomitee 3.01.1940 otsus -– RT 1940, 3, 14). Põhjuseks Karl Selteri väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu Juhatuse otsusega 29.11.1939. Valituks osutus Voldemar Jaanus (Valimiste peakomitee 10.02.1940 otsus -– RT 1940, 13, 109).

"''Asudes Riigivolikogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."''

"''Lugupeetud Riigivolikogu liikmed! Kõik 80 rahva poolt valitud Riigivolikogu liiget on oma pühaliku tõotuse annud ja viimane takistus kõrgete kohuste täitmisele asumiseks kõrvaldatud. Asute nüüd oma suurte ja vastutusrikaste ülesannete täitmisele. Olen tõsiselt rõõmus, et võin teid tervitada ning teile jõudu ja edu soovida. Meie riik ja rahvas on raskeid aegu üle elanud. Polnud kerge neist ärevatest päevadest üle saada. Kuid neist on meie rahva kaine kaalumise ja mõistliku ettevaatlikkuse juures siiski verevalamiseta ja rahulikult üle saadud. Valitsuse tahtmine on olnud välja jõuda uuesti demokraatliku korra juure. See on meil nüüd korda läinud."''

Viimne elusolev [[I Riigivolikogu]] liigeliikmetest oliviimasena elus olnud [[Mihkel Hansen]], kes suri [[20. november|20. novembril]] [[2004]].

[[II Riigivolikogu]] liikmete nimekiri avaldati Valimiste peakomitee otsusega [[17. juuli]]l 1940. Vastvalitud Riigivolikogu võttis [[21. juuli]]l 1940 vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]] (RT 1940, 74, 733). Alates [[25. august]]ist 1940 nimetati Riigivolikogu ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks, ja alates [[7. aprill]]ist [[1941]] Eesti NSV Ülemnõukoguks.

* Riigivolikogu andis vandetõotuse. [[Uus Eesti]], 21. aprill 1938, nr. 108, lk. 3.