Uus-Estonia: erinevus redaktsioonide vahel

Suurem osa Karsi rännanud eestlasi pärines [[Virumaa]]lt ja kõige enam [[Rägavere vald|Rägavere vallast]] [[Põlula mõis]]ast. [[Rakvere]]st asus rongiga 10 vagunist koosnev väljarändajate [[ešelon]] Rakvere jaamast teele [[22. aprill]]il [[1885]]. [[Rostov Doni ääres|Doni äärsesse Rostovisse]] jõudes oli toidumoon ja raha otsas ja kohalikud võimud kandsid hoolt, et väljarändajad nälga ei sureks. Kuna [[Põhja-Kaukaasia]]s enam vabu maid ei leidunud, jätkati 1886. aasta kevadel teekonda edasi Karsi ringkonda.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes, jaanuaris 1915, põgenesid eesti asunikud Karsi linna. Lõplikult tuli koduküla maha jätta 1918. aasta kevadel türklaste pealetungi ajal, kui enamus asunikke (21 peret ja 107 isikut) põgenes [[Tbilisi]] kaudu Põhja-Kaukaasiasse ja leidis peavarju eesti asunduses [[Livonia (Kaukaasia)|Livonias]]. Küla rüüstati türklaste ja [[kurdid]]e poolt ning põletati maha. Kiriku olevat purustanud Karsit 1919. aasta maikuustmaist kuni järgmise aasta novembrini valitsenud [[armeenlased]]. Karsi jäänud eestlased pääsesid erinevalt teistest kristlastest sõja aegsetest tapatalgutest (Karsis tapeti 63000 armeenlast), kuna neid peeti sakslasteks.

[[Nõukogude Venemaa]] ja [[Türgi]] vahel [[23. märts]]il [[1921]] sõlmitud [[Karsi leping]]uga läks Kars Türgi kooseisukoosseisu. Seejärel kaotasid Karsi eestlased igasugused sidemed ülejäänud eestlastega ja pikaks ajaks ka kogu välismaailmaga. Karsi kuulutati piiriäärseks välismaalastele suletud piirkonnaks.

Aastal 2002 ja võimalik, et ka praegu, elab külas ilmselt neli eesti päritoluga isikuid ilmselt neliisikut: Olga, Petro, August ja Melissa Albuk. Petro ja Augusti ema Olga oskab pisut eesti keelt.