Elektron: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
Kui elektronid ühinevad [[nukleonid]]ega [[seotud olek]]usse, siis moodustavad nad [[aatom]]i. Aatomis ümbritsevad väga suurel kiirusel liikuvad elektronid [[aatomituum|tuum]]a (mis koosneb [[prooton|prooton]]itest ja [[neutron]]idest) moodustades aatomi [[elektronkate|elektronkatte]]. Elektronid ei tiirle ümber aatomi nii nagu tiirlevad [[planeet|planeedid]] ümber [[päike]]se. Elektronkate on tegelikult hoopis elektronide "pilv", mille tiheduse määrab ära elektroni leidmise tõenäosus antud ruumipunktis (arvutatav [[Schrödingeri võrrand]]i abil).
Kuna elektronid on [[fermionid]], siis kehtib neile [[Pauli printsiip|Pauli keeluprintsiip]]. Selle kohaselt ei saa kaks elektroni olla samas [[kvantolek]]us. Seda võib mõista ka selliselt, et samas ruumipunktis (ruumiosas, milles elektronide [[lainefunktsioon]]id kattuvad) ei saa kaks elektroni olla samal [[energeetiline tase|energeetilisel tasemel]]. Tänu sellele moodustavad elektronid paare. Neis paarides olevad elektronid on vastupidise [[Spinn|spinniga]].
Tänu Pauli printsiibile jaguneb elektronkate [[elektronkiht]]ideks, mis omakorda jagunevad [[alamelektronkiht]]ideks ja [[aatomorbitaal|orbitaalideks]]. Elektroni paiknemise elektronkattes määrab ära komplekt [[kvantarv]]e ([[peakvantarv]] (n), mis määrab ära elektronkihi, [[asimuudi kvantarv]] (l), mis määrab ära alamelektronkihi elektronkihi sees ja [[magnetiline kvantarv]] (m<sub>l</sub>), mis määrab ära orbitaali alamelektronkihi sees). Igal orbitaalil võib olla kuni kaks elektroni, mille [[spinn]]id on vastasmärgilised (vastassuunalised).
| |||