Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
Teada on, et hiljem oli see maa ka parun [[Berndt Otto Rehbinder]]i käes, kes oli [[1772]]. aastal põgenenud Rootsi võimu all olnud [[Soome]]st ning asunud Eestisse, kus ta sai [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] teenistusse asudes mõisa [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonnas]], mille vahetas hiljem Väimela mõisa vastu.
 
Alates 18. sajandi lõpust oli mõis von Richterite valduses. Richterite ajal ehitatud (esialgselt ühekordse) härrastemaja ning sellega kaaristu abil ühendatud tiibhooned moodustavad auhooviga mõisasüdamiku. Üks tiibhoonetest oli valitseja-, teine teenijatemaja. [[1870]]. aastal sai mõis von Löwenite omandusse. Viimaselt mõisnikult, Bernhard von Löwenilt, riigistati mõis 1919. aastal peale seda, kui see oli jaanuaris taganevate enamlaste poolt põlema süüdatud. Mõisa ääremaad plaanistati ning jagati, 1920. aastal jäi mõisa südamik põllutöökoolile, mis 1922. aastast saadik asus uuesti üles ehitatud kolmekordses härrastemajas (peahoones).
Tulekahju rüüstas mõisat ka 1950. aastail.
 
21. rida:
[[Pilt:Väimela mõisa vankrikuur 2011-06.jpg|pisi|Väimela mõisa vankrikuur]]
[[Pilt:Väimela mõisa Matussaare kabel 2012.JPG|pisi|Väimela mõisa Matussaare kabel]]
Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela järv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on säilitanud sama asendi ja asukoha. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid keskrisaliidi neli [[pilaster|pilastrit]] ning mõlema külgkrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[grilantgirland|grilandidgirlandid]], ja [[tilguti]]d. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ning [[mõisavalitseja|valitseja]]maja). [[Rustika|Rusteeritud]] seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurk[[frontoon]]id, fassaadidel on kannelüüridega pilastreid, hammaslõiget, ja laineornamenti.
 
Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela järv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on säilitanud sama asendi ja asukoha. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid keskrisaliidi neli [[pilaster|pilastrit]] ning mõlema külgkrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[grilant|grilandid]], [[tilguti]]d. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ning [[mõisavalitseja|valitseja]]maja). [[Rustika|Rusteeritud]] seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurk[[frontoon]]id, fassaadidel on kannelüüridega pilastreid, hammaslõiget, laineornamenti.
 
Nagu tiibhoonedki, asuvad vastastikku (tiibhoonete telgedel, auringi pikendusena) ka sarnased [[ait]]-[[kuivati]] ning [[tall]]-[[tõllakuur]]. Need on omavahel sarnased: massiivsed krohvitud kiviseinad, poolkelpkatus, [[kaaristu]] esiküljel.
28. rida ⟶ 27. rida:
Enamik ülejäänud paarikümmend abihoonet (sh tööhobuste tall, vankrikuur, [[moonakas|moonaka]]majad, aednikumaja, [[meierei]], [[viinavabrik]], [[laut]]) ümbritsevad tuumikut vabalt ning on säilinud algkujul.
 
Mõisa ümber on kujundatud park ([[Väimela mõisa park|park]]).
 
==Mõisa kalmistud==
Varasem [[Väimela mõisa Richterite kalmistu|Richterite kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult 2,2 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[Lõuna|lõunaedelasse]]. Hilisem [[Väimela mõisa Loewenite kalmistu|Loewenite kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult 0,6 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[kagu]]sse.
 
==Kirjandus==
35. rida ⟶ 37. rida:
==Välislingid==
{{commonskat|Väimela Manor}}
* [http://www.mois.ee/voru/vaimela.shtml Eesti mõisaportaal]
* [http://www.werro.ee/werro1926/index.php?ID=35 Kogumik "Võrumaa" Tartu 1926, lk. 246]
* [http://oueteater.vorulinn.ee/index.php?area=press&issue=1059835011&id=1060294751 Papa Kreutzwaldi Õueteater]
 
{{Põlva kihelkond}}
 
[[Kategooria:Võrumaa mõisad]]
[[Kategooria:Võru vald]]