Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
Teada on, et hiljem oli see maa ka parun [[Berndt Otto Rehbinder]]i käes, kes oli [[1772]]. aastal põgenenud Rootsi võimu all olnud [[Soome]]st ning asunud Eestisse, kus ta sai [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] teenistusse asudes mõisa [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonnas]], mille vahetas hiljem Väimela mõisa vastu.
Alates 18. sajandi lõpust oli mõis
Tulekahju rüüstas mõisat ka 1950. aastail.
21. rida:
[[Pilt:Väimela mõisa vankrikuur 2011-06.jpg|pisi|Väimela mõisa vankrikuur]]
[[Pilt:Väimela mõisa Matussaare kabel 2012.JPG|pisi|Väimela mõisa Matussaare kabel]]
Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela järv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on säilitanud sama asendi ja asukoha. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid keskrisaliidi neli [[pilaster|pilastrit]] ning mõlema külgkrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[
▲Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela järv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on säilitanud sama asendi ja asukoha. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid keskrisaliidi neli [[pilaster|pilastrit]] ning mõlema külgkrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[grilant|grilandid]], [[tilguti]]d. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ning [[mõisavalitseja|valitseja]]maja). [[Rustika|Rusteeritud]] seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurk[[frontoon]]id, fassaadidel on kannelüüridega pilastreid, hammaslõiget, laineornamenti.
Nagu tiibhoonedki, asuvad vastastikku (tiibhoonete telgedel, auringi pikendusena) ka sarnased [[ait]]-[[kuivati]] ning [[tall]]-[[tõllakuur]]. Need on omavahel sarnased: massiivsed krohvitud kiviseinad, poolkelpkatus, [[kaaristu]] esiküljel.
28. rida ⟶ 27. rida:
Enamik ülejäänud paarikümmend abihoonet (sh tööhobuste tall, vankrikuur, [[moonakas|moonaka]]majad, aednikumaja, [[meierei]], [[viinavabrik]], [[laut]]) ümbritsevad tuumikut vabalt ning on säilinud algkujul.
Mõisa ümber on kujundatud
==Mõisa kalmistud==
Varasem [[Väimela mõisa Richterite kalmistu|Richterite kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult 2,2 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[Lõuna|lõunaedelasse]]. Hilisem [[Väimela mõisa Loewenite kalmistu|Loewenite kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult 0,6 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[kagu]]sse.
==Kirjandus==
35. rida ⟶ 37. rida:
==Välislingid==
{{commonskat|Väimela Manor}}
*
*
*
{{Põlva kihelkond}}
[[Kategooria:Võrumaa mõisad]]
[[Kategooria:Võru vald]]
|