Nõukogude Läti armee: erinevus redaktsioonide vahel

Nõukogude Läti armee moodustati [[Nõukogude Venemaa]] [[Vabariigi Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] otsusega [[4. jaanuar]]il 1919. aastal <ref>[http://guides.rusarchives.ru/browse/gbfond.html?bid=120&fund_id=24246 Центральный государственный архив Советской армии. В двух томах. Том 1. Путеводитель. 1991]</ref> Punaarmee [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] koosseisus olnud, kuid Punaarmee ülemjuhataja ([[Jukums Vācietis]]e) otsealluvuses olnud Läti vägede [[armeegrupp|armeegrupist]].

Nõukogude Venemaa bolševistlikke võime toetavatest [[Läti punased kütid|Läti punaste küttide]] kütipolkudest moodustati esimene Punaarmee regulaarväeosa [[13. märts]]il 1918. aastal [[Läti nõukogude kütidiviis]]ina. 1918. aasta sügisel pärast Saksa vägede evakuatsiooni algust ja Punaarmee pealetungi Läänerindel moodustati esimesed võitlusvõimelised väeosad Punaarmee ülemjuhataja direktiivi No.''436/ш'' alusel 8. detsembrist 1918. aastast, mil loodi [[Läänearmee (Vene SFNV)|Läänearmee]] Läti vägede armeegrupp, mis liideti 27. detsembrist 1918. aastal Punaarmee [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] koosseisu ning 29. detsembril 1918. aastal allutati [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]]le. 19. veebruaril 1919. aastal allutati NLA [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinne]] juhatusele.

NLA staap asus: 1919. aasta jaanuarist – maikuunimaini [[Daugavpils]]is; 1919. aasta juunist 1920. aasta aprillini [[Velikije Luki]]s; 1920. aasta maikuusmais [[Bešenkovitš]]is; 1920. aasta juunikuusjuunis [[Gomel]]is; 1920. aasta juunis [[Polotsk]]is; 1920. aasta augustist – septembrini [[Lida]]s ja 1920. aasta oktoobrist kuni detsembrini [[Velikije Luki]]s.

Läti Nõukogude armee väeosad hõivasid Läti territooriumi novembris 1918. aasta novembris, pärast Saksa vägede lahkumist Lätist; lahingutes [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Lõuna-Eesti]]s ja [[Pihkva]] piirkonnas; väeosad osalesid lahingutes Lätis [[baltisakslased|baltisaksaste]] [[Landeswehr]]i ja sakslaste [[Rauddiviis]]i vägede vastu 1919. aasta jaanuarist juunini.

LNA väeosad osalesid Petrogradi kaitselahingutes: Loodearmee pealetungil Petrogradile 13. maist kuni 27. septembrini 1919. aastal Pihkva suunal ning 1919. aasta 28. septembrist kuni 31. detsembrini vastupealetungioperatsioonides [[Luuga]], [[Gdov]]i, [[Jamburg]]i, [[Kruiši raudteejaam]]a juures (novembris 1919. aasta novembris) ning jõudsid kuni [[Narva jõgi|Narva jõe]] jooneni.

LNA/15. armee väeosad osalesid ka [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõjas]]: 14. maist – 8. juunini 1920. aastal pealetungioperatsioonis [[Molodetšenko]] suunal ning taganemisel Lääne-Dvina ja Berjozino suunal; 4. – 23–23. juunini 1920. aastal pealetungioperatsioonis Molodetšenko, [[Lida]] suunal ning [[Nemunas]]e jõe forseerimisel; 23. juulist – 25. augustini 1920. aastal [[Varssavi pealetungioperatsioon]]is, [[Belostok]]i linna hõivamine, [[Lääne-Bug]]i jõe forseerimisel ning taganemisel Poolast. Pärast sovetivägede kaotust Nõukogude-Poola sõjas taganesid LNA kaks diviisi üle [[Ida-Preisimaa]] piiri, kus nad interneeriti.

* 9. aprill 1919 – 20. veebruar 1920 [[Jānis Lencmanis]] (''Ленцман, Ян Давыдович'')

* 9. aprill 1919 – 22. juuni 1919 J. Mežiņš (''Межин, Юрий Юрьевич'')

* 4. juuni 1920 – 20. juuni 1920 [[Konstantin Mehonošin]] (''Мехоношин, Константин Александрович'')

* 19. juuni 1919 – 5. juuli 1920 [[Nikolai Tihmejev]] (''Тихменев, Николай Сергеевич'')

Jaanuaris 1919. aasta jaanuaris moodustati [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] alguses Lätisse tunginud [[Läti nõukogude kütidiviis]]ist, mille isikkoosseis oli suurenenud läbi Lätimaal bolševistlikult meelestatud ja sundmobilisatsiooni teel kaasatud isikute arvel, kahest [[diviis]]ist koosnev Nõukogude Läti [[armee]] (''Советская Латвийская армия'').

:Nõukogude Läti 2. kütidiviisi isikkoosseis koosnes põhiliselt lätlastest moodustatud väeosadest, kuid 12., 14. ja 17. polgud olid üle toodud [[Vene SFNV]] Punaarmee [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] internatsionaalseted väeosad. Nõukogude Läti armee isikkoosseisu arv olikuulus 1919. aasta maikuusmais 45 45317317 võitlejat<ref>ЦГАСА, ф. 6, оп. 4, д. 59, лл. 280, 318.</ref>.

Nõukogude Läti armee koosseisu kuulunud vägedest moodustati 24. jaanuaril 1919. aastal [[2. Novgorodi kütidiviis|2. Novgorodi]], [[1. Läti kütidiviis|1. Läti]], [[6. Kütidiviis]]ist ja [[10. Kütidiviis]]ist [[Petseri väegrupp|Petseri]] ja [[Volmari väegrupp]]. 5. veebruaril 1919. aastal anti Läänerinde juhatuse korraldusega Petseri väegrupp 7. armee alluvusse, kus lülitati [[Pihkva väegrupp]]i.

1919. aasta märtsi alguses eraldati Volmari väegrupi paremalt tiivalt iseseisvasse [[Marienburgi väegrupp]]i osa 1. Läti, 6. ja 10. Kütidiviisile allunud väeosad: [[6. Kütidiviis]]i II brigaad (sh [[3. Tartu kütipolk]]), [[2. Läti kütidiviis]]i II brigaad ja [[11. Petrogradi kütidiviis]]i I brigaad, [[Tšekaa Pihkva polk]]. [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] juhataja korraldusega No.01216, 7. aprillist 1919. aastal [[Eestimaa Punaarmee]]le. Pärast 1919. aasta maikuusmais alanud [[maipealetung]]i Petrogradile ning Eesti väeosad läbimurret Irboska all Punaarmee rindest allutati Marienburgi väegrupp uuesti LNA-le 25. maist 1919. aastal.

1919. aasta 26. märtsil 1919 moodustati LNA Sõja-revolutsiooninõukogu otsusega [[Kuramaa-Liivimaa väegrupp]], mis ühendas Volmari väegrupi ja [[Lõuna-Läti]]s [[Bauska]] piirkonnas tegutsenud Punaarmee väeosad.

Juulis 1919. aasta juulis liidetitiliideti Marienburgi väegrupp 11. Kütidiviisi ja Kuramaa-Liivimaa väegrupp 53. (Läti) kütidiviisiga.

1919. aasta 15. maist 1919 moodustati LNA vägedest Lõuna väegrupp (5., 29. ja 56. Kütidiviisist) ning juunis 1920. aastal moodustati Läänerinde juhatuse otsusega [[3. armee (Vene SFNV)|3. armeeks]].

1919. aasta 5. maist 1919 moodustati 15. armee (18. ja 48. Kütidiviisi ning 164. Kütibrigaadist) Põhja väegrupp, millest 11. juunijuunil 1920. aastal moodustati [[4. armee (Vene SFNV)|4. armee]].

*1919. aasta augustist – 1920. aasta maikuunimaini [[Velikije Luki kindlustatud rajoon]];

*1919. aasta aprillist – oktoobrini ja 1920. aasta veebruarist – maikuunimaini [[Lääne-Dvina]] [[Lääne-Dvina flotill|flotill]].

Nõukogude Läti armee nimetati 6. juunil 1919 Punaarmee ülemjuhataja korraldusega Nr.nr ''2188/оп'' [[15. armee (Vene SFNV)|15. armeeks]].