Kasutaja:Gvalgenberg/elektropihustusionisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gvalgenberg (arutelu | kaastöö)
Gvalgenberg (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Elektropihustusionisatsioon''' (ESI) on üks paljudest [[massispektromeetria]]s kasutatavatest [[Pilt:NanoESIFT.jpg|pisi|Elektropihustusionisatsiooni allikas]]ionisatsioonitehnikatest, mida kasutatakse ioonide tekitamiseks. Elektropihustusionisatsiooni klassifitseeritakse ’pehmeks [[ionisatsioon]]iks’, kuna seal toimub vähem fragmenteerumist kui näiteks [[gaasikromatograafia]]s kasutatava elektronionisatsiooni korral.<ref> http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1387380602005857/ Kasutatud 05.10.2014</ref> Elektropihustusionisatsioon erineb teistest [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhul]] põhinevatest ionisatsioonimeetoditest (näiteks APCI atmosfäärirõhuline keemiline ionisatsioon) iseloomulike mitmelaenguliste [[ioon]]ide tekke poolest.Mitmelaenguliste ioonide saamine on massispektromeetrias suureks eeliseks, kuna see parandab [[detektor]]i tundlikkust ja lubab [[analüüs]]i läbi viia suurte [[molekulmass]]iga [[molekul|molekulidega]], samal ajal kasutades massianalüsaatoreid (näiteks: kvadrupool, ioonlõks, orbitrap, FTICR), millel on madal nominaalmassi ülempiir.
 
Tänapäeval on elektropihustusionisatsioon üks kõige laialdasemalt kasutusel olev analüüsimeetod [[vedelik]]e uurimiseks.Sellepärast, et see ioniseerib [[molekul]]e otse vedelast faasist ja sobib suurepäraselt kokku kromatograafiliselt eraldava tehnikaga, mida kasutatakse rohkesti [[analüütiline keemia|analüütilises keemias]].