Tartu lahing (1919): erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
21. rida:
[[Pilt:Tartu lahingu mälestussammas 1919 Tähtvere pargis, 3. juuli 2014.jpg|pisi|Tartu lahingu mälestussammas Tähtvere pargis]]
 
'''Tartu lahing''' peeti 13.-14. jaanuaril 1919. aastal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Eesti [[2. Diviis]]i üksuste ja Läti punase diviisi jõudude vahel.<ref name=tartu>{{cite book|title=Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu|editor=Heivi Pullerits, Urmas Tõnisson, Allan Liim ja Andres Andresen|year=2005|publisher=Ilmamaa|chapter=20. sajand|author=Ago Pajur|pp=73-98}}</ref> Lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid, mille tulemusena said Eesti väed vallutada ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
 
==Lahing==
 
9. jaanuaril andis 2. diviisi ülem kolonel [[Viktor Puskar]] käsu Tartu vallutada.<ref name=maide>[[Jaan Maide]], [http://www.ksk.edu.ee/file.php?ID=1206 Ülevaade Eesti vabadussõjast] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kirjastus, Tartu, 1933</ref> Soomusrongide ülemad [[Anton Irv]] ja [[Karl Parts]] kohtasid [[Kaarepere]]s raudteele välja jõudnud kuperjanovlasi ja tegid [[Julius Kuperjanov]]ile ettepaneku üheskoos [[Tartu]] peale minna. Kuperjanov nõustus ja partisanid mahutati rongile.
 
Enne Tartusse jõudmist tuli soomusrongidel pidada väiksemaid võitlusi alates 13. jaanuari õhtust [[Voldi]]s, [[Äksi]]s ja [[Kärkna]]s.<ref name=tartu/>
 
Jõudnud Tartu lähedale, saatis soomusrong nr. 1 välja dessandi, mis vallutas väga tähtsa Jänese raudteesilla otse sillaõhkijate nina all. Tänu sellele said soomusrongid turvaliselt üle silla sõita ja linna tungida. Lahingu käigus näitasid [[Läti punased kütid]] üles suurt võitlusvaimu, eriti 6. polk.
 
Linn puhastati punaste vägede käest 14. jaanuaril. Järelejäänud lätlased põgenesid [[Võru]] ja [[Valga]] linna poole, nende jälitamiseks polnud Eesti vägedel jõudu.
 
==Krediitkassa massimõrv==
Tartu jõudes selgus, et punased olid Tartus toime pannud suure massimõrva, hukates [[Kompanii tänav]] 5 asuva [[Tartu Krediitkassa]] keldris 19 tsiviilelanikku.<ref name=tartu/>:, sh esimese Eesti õigeusu piiskoppiiskopi [[Platon (Kulbusch)|Platon]]i, ülempreester [[Nikolai Bežanitski]] ja [[Mihhail Bleive]] ning [[Tartu Ülikooli kogudus]]e õpetaja ja usuteaduse professori [[Gotthilft Traugott Hahn]]'i ja [[Tartu Jaani kogudus]]e pastori [[Moritz Wilhelm Paul Schwartz]]i ning 14 Tartu linnakodanikku.
 
==Monument==
183 661

muudatust