Erinevus lehekülje "Ämari mõis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
1413. aastal müüdi Happemati küla [[Padise klooster|Padise]] abtile. 1592. aastast on teada Dietrich Kawerile kuulunud Hapttmatti mõis. 18. sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthoff]], 1919. aastal kuulus mõis tema pärijatele.
 
1914. aastal kuulusoli mõisa kooseisukoosseisus 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha), ja 4 küla (''Liskülla'', Suurküla, ''Suurewälja'', ''Tönnawaotsa'').
 
1939. aastal kuulus endine mõisasüda [[Padise vald (1939)|Padise valda]]. Nõukogude ajal asus see [[Klooga külanõukogu]] territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.<ref>ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf</ref> Praegu asub mõisasüda [[Ämari]] aleviku alal.
 
==Ämari mõisa kalmistu==
[[Ämari mõisa kalmistu|Kalmistu]] paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 [[Kilomeeter|km]] kaugusel [[Lõuna|lõunakagu]] poole<nowiki/>s.
 
==Vaata ka==
113 703

muudatust