Kasutaja:Mart.Hakkinen/Etüülatsetaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
26. rida:
==Tootmine==
Enamasti
=== Fischeri Esterfikatsioonil===
Etüülatsetaati sünteesitakse peamiselt Fischeri Esterfikatsiooni reaktsiooni kaudu, kus reageerib etanool etaanhappega. Etanooli ja etaanhappe segu esterdub [[toatemperatuur]]il 65% ulatuses. Antud reaktsiooni saab kiirendada happelise [[katalüüs]]iga ja tasakaalu saab kallutada produkti suunas vee eemaldamisega reaktsioonisegust.
36. rida:
2 CH<sub>3</sub>CHO → CH<sub>3</sub>COOCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub>
=== Etanooli dehüdrogenaasiga ===
Spetsialiseeritud tööstuslikud suunad nõuavad etanooli katalüütilist dehüdrogenaasi. See meetod on vähem tasuv kui esterfikatsioon, aga ülejääketanooli kasutavad keemiatehased. Tüüpiliselt viiakse dehüdrogenaas läbi vasega kõrgendatud temperatuuril (alla 250°C). Vase pind võib olla laiendatud sadestades seda tsingi pinnale, soodustamaks lumehelveste kasvu, mis on fraktaalitaolised struktuurid(dendriidid). Pindala võib samuti suurendada sadestades tseoliidile, tüüpiliselt ZSM-5-le. Haruldaste [[muldmetall]]ide ja [[leelismetall]]ide jäljed on kasulikud antud protsessile. Dehüdrogenaasi kõrvalproduktid sisaldavad dietüüleetrit, mida arvatakse tekkivat sellest, et katalüsaatoris, atseetaldehüüdis, aldoolproduktides, kõrgemates estrites ja [[ketoonid]]es on mingisugune [[alumiinium]]i sisaldus olemas. Kõrvalproduktide eraldamine on keeruline, sest etanool moodustab aseotroobi veega nagu moodustab etüülatsetaat etanooli ja veega ja metüületüülketoon(moodustub 2-butanoolist) koos etanooli ja etüülatsetaadiga. Tekkinud aseotroobid on võimalik "lõhkuda" rõhuvahetusega destilleerimisel või membraan destilleerimisel.
==Kasutusalad==
===Laboratoorne kasutus ===
Laboris
===Esinemine Veinides ===
Etüülatsetaat on kõige levinum ester veinides, olles samal ajal kõige levinuma lenduva orgaanilise happe(äädikhappe) ja etüülalkoholi reageerimise käigus tekkinud produkt. Etüülatsetaadi aroom on kõige elavam nooremates veinides. Tundlikkus etüülatsetaadile on erinev, enamikel inimestel on taju lävi umbes 120 mg/L. Rohket etüülatsetaati sisaldust peetakse veini veaks. Hapniku mõjul võib võimenduda etanooli oksüdeerimine atseetaldehüüdiks, mis jätab veinile terava äädika taolise maitse.<ref name="wine">J. Robinson (ed) "The Oxford Companion to Wine" Third Edition pg 259 Oxford University Press 2006 ISBN 0-19-860990-6</ref>
46. rida:
[[Entomoloogia]] valdkonnas on etüülatsetaat kasutusel kui tõhus, lämmatav aine mida kasutatakse putukate kogumiseks ja uurimiseks. Etüülatsetaadi aur on putuka jaoks mürgine ja tapab kogutud (tihtipeale täiskasvanud) putuka kiiresti ilma seda hävitamata. Etüülatsetaat pole hügroskoopne aine, mis võimaldab hoida putukaid piisavalt pehmena ja võimaldab nõuetekohast paigaldamist sobilikuks kogumiseks.
===Etüülatsetaadiga kofeiinivaba kohvi tootmine===
Etüülatsetaadiga kohvi kofeiinivabaks muutmist kutsutakse tihtipeale naturaalseks, kuna etüülatsetaati leidub looduslikult paljudes puuviljades. Tegelikkuses on palju odavam ja efektiivsem kasutada sünteetilist etüülatsetaati. Kohviube aurutatakse kuni need paisuvad, seejärel pestakse ube korduvalt etüülatsetaadi vesilahusega. Etüülatsetaat on polaarne lahusti, mistõttu on see suurepärane [[lahusti]] [[kofeiin]]i [[molekul]]iga sidumiseks. Kofeiin on polaarne molekul ja lahustub ta hästi etüülatsetaadis(põhimõttel sarnane lahustab sarnast). Seejärel ube aurutatakse kuni ülejäänud etüülatsetaat on aurustunud. Antud meetod muudab kohvioad kofeiinivabaks 97% ulatuses.<ref name=case>Case Study: Removing caffeine from Coffee . Chemwiki, . Retrieved 18:22, October 2, 2014 from http://chemwiki.ucdavis.edu/Physical_Chemistry/Physical_Properties_of_Matter/Phases_of_Matter/Supercritical_Fluids/Case_Study%3A_Removing_caffeine_from_Coffee#Contributors</ref>
== Ohutus==
Etüülatsetaat on kergesti süttiv aine, aurud võivad moodustada plahvatusohtlikke segusid õhuga, samuti võivad aurud lenduda süütekoldeni. Enamus aurudest on raskemad kui õhk, selle asjaolu tõttu võivad koguneda etüülatsetaadi aurud, näiteks keldritesse või kanalisatsiooni. Kui hoiustada etüülatsetaadi materjale, pika perioodi jooksul sarnaste funktsionaalgruppidega võivad moodustuda plahvatusohtlikud [[peroksiid]]id.<ref name="peroksiid">http://pubs.acs.org/cen/safety/20001218.html</ref>,<ref name="chembook">http://www.chemicalbook.com/ChemicalProductProperty_EN_CB7255315.htm</ref>
LD<sub>50</sub> rottide jaoks on 11,3g/kg, mis viitab madalale mürgisusele.<ref name="wilhelm">Wilhelm Riemenschneider, Hermann M. Bolt "Esters, Organic" in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, Wiley-VCH, Weinheim, 2005. doi:10.1002/14356007.a09_565.pub2. Article Online Posting Date: April 30, 2005"</ref> Võttes arvesse, et kemikaal esineb looduslikult paljudes organismides, võib eeldada ,et toksilisuse risk on väike.
57. rida:
==Reaktsioonid==
===Seebistamine===
Etüülatsetaat võib hüdrolüüsuda happelises või aluselises keskkonnas, saades etaanhappe ja etanooli. Happelise [[katalüsaator]]i kasutus kiirendab hüdrolüüsi, mis allub Fischeri tasakaalule mainitud eespool. Tavaliselt kasutatakse laboris reaktsiooni vaid illustratiivsetel eesmärkidel. Etüülestrid hüdrolüüsuvad tüüpiliselt kahes astmes, alustades stöhhiomeetrilise koguse tugeva alusega nagu, näiteks [[naatriumhüdroksiid]]. See reaktsioon annab etanooli ja naatriumatsetaadi ei ole reaktsioonivõimeline etanooli suhtes.
CH<sub>3</sub>COOC<sub>2</sub>H<sub>5</sub> + NaOH → C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>OH + CH<sub>3</sub>COONa
|