Kasutaja:Mart.Hakkinen/Etüülatsetaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
<tr><td>[[Välimus]]</td><td>Läbipaistev, värvusetu vedelik</td></tr>
<tr><th colspan="2" bgcolor="#f2e48a">'''Füüsikalised omadused'''</th></tr>
<tr><td>[[Molaarmass]]</td><td>88.,11 g mol−1</td></tr>
<tr><td>[[Sulamistemperatuur|Sulamis-<br>temperatuur]]</td><td>−83.,6 °C (−118.,5 °F; 189.,6 K)</td></tr>
<tr><td>[[Keemistemperatuur|Keemis-<br>temperatuur]]</td><td>77.,1 °C (170.,8 °F; 350.,2 K)</td></tr>
<tr><td>[[Tihedus]]</td><td>0.,897 g/cm³</td></tr>
<tr><td>[[Lahustuvus]] vees</td><td>8.,3 g/100 mL (20 °C)<br></td></tr>
<tr><td>[[Lahustuvus]] etanoolis,atsetoonis,dietüüleetris,benseenis</td><td>Seguneb<br></td></tr>
<tr><td>[[Happelisus]](pK<sub>a</sub>)</td><td>25</td></tr>
<tr><td>[[Viskoossus]]</td><td> 426 μPa s (0.,426 cP)(25 °C)</td></tr>
<tr><td>[[Murdumisnäitaja]](N<sub>D</sub>)</td><td>1.,3720</td></tr>
 
</tr>
</table>
 
40. rida:
Etüülatsetaat on peamiselt kasutatud kui lahusti ja lahjendi, olles eelistatud tänu oma madala hinna, madala toksilisuse ja meeliva lõhna tõttu. Näiteks kasutatakse etüülatsetaati tavaliselt, et puhastada trükiplaate (atsetoon ja atsetonitriil on samuti kasutusel). Etüülatsetaat on laialdaselt kasutatud kui lahusti küünelakis ja küünelakieemaldajas. Keemias tihtipeale segatakse seda mittepolaarsete solventidega nagu, näiteks heksaan saades kromatograafilise solvendi, samuti kasutatakse antud kemikaali ekstraheerimisel. Etüülatsetaati kasutatakse ka maiustustes ja parfüümides. Parfüümides kasutatakse seda, kuna see annab puuviljalõhna(nagu paljud estrid) ja aurustub kiiresti, jättes parfüümi lõhna nahale. Värvides on etüülatsetaat kasutusel kui aktivaator või kõvend.<ref name="nwo"/>Etüülatsetaati kasutatakse mitmesuguste kattematerjalide valmistamisel mille hulka kuuluvad materjalid nagu epoksiidid, tselluloosid, akrüülid, vinüülid ja uretaanid. Kõrge puhastusastmega etüülatsetaat leiab kasutust elektroonikatööstuses, kus kasutakse seda fotoresistsete preparaatide vaikude viskoossuse vähendamiseks.<ref name=“divi“> http://www.ashokalcochem.com/chemical_division.html#2</ref>
===Laboratoorne kasutus ===
Laboris, etüülatsetaati sisaldavad segud on tavaliselt kasutusel kolonnkromatograafias ja ekstraheerimisel. Etüülatsetaat valitakse harva kui reaktsiooni lahusti, kuna see on aldis hüdrolüüsuma ja ümberesterduma. Etüülatsetaat on üsna lenduv toatemperatuuril ning ta keemistemperatuur on 77.,1°C. Nende omaduste tõttu on võimalik etüülatsetaati tõhusalt eemaldada proovist kuumutades proovi veevannis ja varustades segu suruõhuga.
===Esinemine Veinides ===
Etüülatsetaat on kõige levinum ester veinides, olles samal ajal kõige levinuma lenduva orgaanilise happe(äädikhappe) ja etüülalkoholi reageerimise käigus tekkinud produkt. Etüülatsetaadi aroom on kõige elavam nooremates veinides. Tundlikkus etüülatsetaadile on erinev, enamikel inimestel on taju lävi umbes 120 mg/L. Rohket etüülatsetaati sisaldust peetakse veini veaks. Hapniku mõjul võib võimenduda etanooli oksüdeerimine atseetaldehüüdiks, mis jätab veinile terava äädika taolise maitse.<ref name="wine">J. Robinson (ed) "The Oxford Companion to Wine" Third Edition pg 259 Oxford University Press 2006 ISBN 0-19-860990-6</ref>
50. rida:
Etüülatsetaat on kergesti süttiv aine, aurud võivad moodustada plahvatusohtlikke segusid õhuga, samuti võivad aurud lenduda süütekoldeni. Enamus aurudest on raskemad kui õhk, selle asjaolu tõttu võivad koguneda etüülatsetaadi aurud, näiteks keldritesse või kanalisatsiooni. Kui hoiustada etüülatsetaadi materjale pika perioodi jooksul sarnaste funktsionaalgruppidega võivad moodustuda plahvatusohtlikud peroksiidid.<ref name="peroksiid">http://pubs.acs.org/cen/safety/20001218.html</ref>,<ref name="chembook">http://www.chemicalbook.com/ChemicalProductProperty_EN_CB7255315.htm</ref>
 
LD<sub>50</sub> rottide jaoks on 11.,3g/kg, mis viitab madalale mürgisusele.<ref name="wilhelm">Wilhelm Riemenschneider, Hermann M. Bolt "Esters, Organic" in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, Wiley-VCH, Weinheim, 2005. doi:10.1002/14356007.a09_565.pub2. Article Online Posting Date: April 30, 2005"</ref> Võttes arvesse, et kemikaal esineb looduslikult paljudes organismides, võib eeldada ,et toksilisuse risk on väike.
===Mõju tervisele ===
Kõrgetel kontsentratsioonidel tekitab etüülatsetaat lühiajalisel kokkupuutel ärritust silmade, nina ja ja kurgu piirkonnas, samuti kutsub see esile peavalu, iiveldust, oksendamist unisust ja teadvusetust. Väga kõrged kontsentratsioonid võivad põhjustada stuuporit, vaatamata sellele on tegu suhteliselt mittemürgise kemikaaliga. Pikendatud kokkupuude võib põhjustada hägusust silmis, kahjustusi kopsudele, südamele,neerudele ja maksale. Aine kantserogeensed omadused pole teada.<ref name="toxi">http://www.toxipedia.org/display/toxipedia/Ethyl+Acetate</ref>