Voyager 2: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: sk:Voyager 2 is a good article
P Valikulised grammatikaparandused.
68. rida:
}}
 
'''Voyager 2''' on 20. augustil [[1977]]. aasta 20. augustil [[kosmos]]esse lähetatud [[NASA]] [[kosmosesond]].
 
722-kilogrammine kosmosesond saadeti uurima [[Päikesesüsteem]]i ja selle piirialasid. Sond saab endiselt rutiinseid käske ja saadab andmeid tagasi [[Maa (planeet)|Maale]]. Voyager 2 ja [[Voyager 1]] on ehituselt identsed.
 
Voyager 2 pikendatud missioon uurib Päikesüsteemi piirialasid, sh [[Kuiperi vöö]]d, [[heliosfäär]]i ja [[tähtedevaheline ruum|tähtedevahelist ruumi]]. Voyager 2 põhimissioon lõppes 31. detsembril 1989. aastal. Voyager 2 uuris järgnevatejärgmiste [[planeet]]ide süsteeme: [[Jupiter]]i (1979), [[Saturn]]i (1980), [[Uraan]]i (1986) ja [[Neptuun]]i (1989). Nende uurimiste käigus tehti esimesed detailsed fotod [[hiidplaneedid|hiidplaneetidest]] esimesed detailsed fotod.
 
==Missioon==
81. rida:
==Ajalugu==
===Missiooni planeerimine===
Pärast automaatjaamade [[Pioneer 10]] ja [[Pioneer 11|11]] lähetamist Jupiteri ja Saturni uurima, otsustas NASA võtta ette [[Suure reisi]] Päikesesüsteemi välisossa. Lisaks Jupiterile ja Saturnile sooviti uurida ka Uraani, Neptuuni ja [[Pluuto]]t <ref>Tähistaevas entsüklopeedia. 2009. Koolibri. lk 290.</ref>. Majanduslike kaalutluste tõttu tuli esialgsest kavatsusest loobuda ning piirduda kahe [[Marineri seeria]] kosmoseaparaadiga, mille missioon Jupiteri ja Saturni uurimiseks maksnuks kolm korda vähem (250 miljonit USA dollarit) kui esialgne ambitsioonikam projekt<ref name="project"> [[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/voyager.html Voyager Project Information]]</ref>. Missioon nimetati ümber [[Mariner Jupiter/Saturn]]iks (MJS), kuid veel kuus kuud enne starti sai sellele osaks uus ümbernimetamine – seekord Voyageriks. Voyager 2 tuntakse aga senini ka alternatiivse nime Mariner Jupiter/Saturn B all või NASA antud koodi 10271 järgi. Missiooni rahastab [[NASA-Office of Space Science Applications]].
<ref name="NSSDC">[[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1977-076A NSSDC Voyager 2]]</ref>
[[Pilt:Titan 3E Centaur launches Voyager 2.jpg|pisi|Voyager 2 start]]
89. rida:
 
===Teekond läbi Päikesesüsteemi===
Inseneridel õnnestus Voyager 2 saada siiski täielikult töökorda ja missioon jätkus nagu planeeritud. Vaatamata hilinenud stardile möödus Voyager 1 sõsarsondist juba 15. detsembril 1977, kui mõlemad olid [[asteroidide vöö]]s. Aprillis 1978 lõpetas ootamatult töö Voyager 2 peamine raadiovastuvõtja, tagavara-vastuvõtja osutus samuti vigaseks. Peamist raadiovastuvõtjat ei õnnestunudki tööle saada, kuid tagavara-vastuvõtjaga õnnestus missiooni jätkata. Kuna Voyager 2 start toimus õigeaegselt, oli võimalik suunata ta hiljem ellu viima ka esialgset Suurt reisi, s.t. kosmoseaparaat uuris lisaks Jupiterile ja Saturnile ka Uraani ning Neptuuni. <ref name="NSSDC"/>
 
==Kosmoselaeva ehitus ja alamsüsteemid==
99. rida:
Voyager 2 teadusmissioon koosnes kokku 11 eksperimendist, millest viis (MAG, PLS, LECP, CRS, PWS) on käigus senini.
====Pildistamine (ISS)====
Pildistamiseks kasutas Voyager 2 kaht erineva [[fookuskaugus]]ega kaamerat, mille [[resolutsioon]] sõltus konkreetsest trajektoorist pildistatava objekti suhtes, kuid oli maksimaalselt 0,5 kuni 15–1,0 km. Pildistamise eesmärk oli uurida planeetide atmosfääri liikumist, laike (eriti Jupiteri [[Suur Punane Laik|Suurt Punast Laiku]]), pöörlemistelje asendit, pilvede moodustumist, optilisi parameetreid, siseenergia vooge, [[polarimeetria]]t, [[kromofoor]]ide olemust jpm. Lisaks sooviti uurida planeetide satelliitide üldisi füüsikalisi parameetreid, geoloogilist seisundit ning pinna omadusi ja Saturni ning Uraani rõngaid. Voyageri lisaülesandeks oli otsida uusi [[komeet]]e ja [[asteroid]]e. <ref>http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/experimentDisplay.do?id=1977-076A-01</ref>
 
====Raadioteadus (RSS)====
{{vaata|Voyager 1#Raadioteadus (RSS)}}
====Infrapunane Infrapuna-interferomeeter/spektromeeter (IRIS)====
{{vaata|Voyager 1#Infrapunane interferomeeter/spektromeeter (IRIS)}}
====Planetaarne raadioastronoomia (PRA)====
109. rida:
 
====Fotopolarimeeter (PPS)====
[[Fotopolarimeetria]]s kasutati 20 cm läbimõõduga [[teleskoop]]i, mille vaatlused suunati läbi [[polarisaator]]i ja filtri [[fotomultipler]]i tuubi. Emissiooni intensiivsuse järgi oli võimalik saada teavet kõigi Voyager 2 poolt külastatud planeetide pinnastruktuuri, tiheduse ja koostise kohta, samuti uuriti polarimeetri abil Saturni ja Uraani rõngaid ja planeetide atmosfääris aset leidvat kiirguse hajumist. <ref>http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/experimentDisplay.do?id=1977-076A-11</ref>
 
====Ultravioletne spektromeeter (UVS)====
142. rida:
====Uraan====
[[image:Uranus.jpg|pisi|Voyager 2 pilt Uraanist]]
Möödalend Uraanist toimus 24. jaanuaril 1986. aastal <ref name="craft"/>. Voyager 2 avastas Uraani pöörlemistelje suhtes väga suure kaldenurgaga magnetosfääri. Nii Uraani kui Neptuuni magnetosfääri päritolu tundub seetõttu olevat erinev teiste planeetide omast. Voyager avastas 10 Uraani kaaslast ning 2 uut rõngast.<ref name="project"/>
 
====Neptuun====
154. rida:
</center>
 
==HetkestaatusHiljutine seis==
Voyager 2 asub novembris 2011 heliosfääri välimises osas, kus päikesetuule kiirust aeglustab interstellaarse gaasi rõhk. Pluuto orbiidist möödus Voyager 2 juba aastal 1989. 2007. aastal, olles 84 AU kaugusel Päikesest, läbis Voyager 2 punkti, kus Päikesetuule kiirus muutub väiksemaks helikiirusest (''termination shock''). 2011. a 12. novembri 2011 seisuga oli Voyager 2 kaugus Maast 97,3 astronoomilist ühikut (0,0015 valgusaastat ehk 14,56 miljardit kilomeetrit). Elektromagnetkiirguse edasi-tagasi saatmiseks Päikeselt kulus 12. novembril 2011 26 h, 58 min ja 47 s. <ref>http://voyager.jpl.nasa.gov/</ref> Voyager 2 liigub oma sõsarsondist veidi aeglasemalt (keskmiselt 3,3 AU aastas) ning 48° ekliptikatasandist lõunasuunas. <ref>http://www.space.com/10482-nasa-voyager-1-spacecraft-nearing-edge-solar-system.html</ref> <ref name="interstellar"/>Mõlemad sondid saadavad senini väärtuslikke teaduslikke andmeid läbi süvakosmose võrgu DSN-i (''Deep Space Network'') <ref>http://voyager.jpl.nasa.gov/mission/index.html</ref>.
Mõlemal sondil peaks olema piisavalt kütust, et opereerida vähemalt kuni 2020. aastani, selleks ajaks peaks Voyager 2 olema 16,9 miljardi km kaugusel Päikesest. <ref name="interstellar"/>