|
===1920–1921===
ÜENPÜ registreeriti ametlikult [[Tallinn-Harju Rahukogu]]s 11. novembril 1920. aastal, ehkki ühingu tegevus oli juba algusest peale kommunistliku suunitlusega, hilisem ÜENPÜ juht [[Voldemar Tuberik]] osales juba 1920. aasta jaanuaris Nõukogude Lätis, Riias toimunud [[Ülemaailmne Noorte Kommunistlik Internatsionaal|Ülemaailmse Noorte Kommunistlik Internatsionaal]]i konverentsil ning ÜENPÜ tegutses [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] juures.
ÜENPÜ esimene koosolek peeti [[5. detsember|5. detsembril]] [[1920]]. aastal Tallinnas [[Väike-Karja tänav]] 18 asunud [[Tööliste maja]]s. ÜENPÜ juhtideks olid 1920. aastal [[Georg Kreuks]], Voldemar Tuberik ja [[Arnold Sommerling]], kes ka koostasid ÜENPÜ põhikirja. Ühingu tegevust juhendas Eestimaa Kommunistliku Partei poolt Georg Kreuks. Riigivastase poliitilise tegevuse eest vahistati G. Kreuks 1920. aasta aprillis ning mõisteti süüdi [[35 protsess]]i käigus.
ÜENPÜ esimesel koosolekul valiti ÜENPÜ juhatusse: Arnold Sommerling, [[Hendrik Allik]], Voldemar Tuberik, [[Richard Mirring]], [[Peeter Lempo]], [[Artur Nielsen]] ja [[Erna Saarens]]. V. Tuberik ja R. Mirring valiti ka ÜENPÜ esindajateks [[Ametiühisuste Kesknõukogu]]sse.
ÜENPÜ-s alustasid oma poliitilist tegevust hilisemad Eestimaa kommunistliku liikumise tegelased: vennad Kreuksid, A. Sommerling, H. Allik, V. Tuberik, R. Mirring, [[Vilhelmine Klementi]], H. Niineberg, [[Johannes Lauristin]], [[Olga Lauristin|Olga Künnapuu]], O. Andrejev, Osvald Piir, [[Alma Vaarandi]], [[Johannes Reesen]], [[Oskar Sepre]], [[Erich Tarkpea]], [[Voldemar Raekson]], [[Rudolf Pälson]], [[Boriss Kumm]], [[Andrei Murro]], [[Anton Mangmann]], A. Rõnglepp, O. Eller, [[Voldemar Sassi]], [[Osvald Tuul]], V. Vollman, M. Nurk, J. Kuuskman, [[Albert Stamm]], J. Teng, G. Mõtus, O. Sihver jt.
[[Pilt:Комсомольский билет..jpg|pisi|komsomoli liikmekaart]]
===1921–1940, illegaalne EKNÜ===
[[14. aprill]]il [[1921]]. aastal ÜENPÜ, mille oli juba rohkem kui 1000 liiget{{lisa viide}} suleti, [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühingu Kesknõukogu|Kesknõukogu]] ja osa liikmeid vahistati ning mõisteti [[115 protsess]]i käigus süüdi. 1921. aastal hakati moodustama illegaalse EKP aktivistide abil moodustama illegaalset (põrandaalust) [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingut]] (EKNÜ).
[[1. detsember]] [[1921]] ilmus EKNÜ põrandaaluse häälekandja "[[Noor Proletaarlane]]" esimene number. [[3. september]] [[1922]] peeti [[Harjumaa]]l [[Peningi vald|Peningi vallas]] [[Võisilma talu]]s EKNÜ I kongress, millest võttis osa 16 saadikut, kes esindasid ühingu 286 liiget. Kongress andis revolutsioonilisele noorsoole kindla tegevuskava. Keskomitee sekretäriks sai [[Jaan Kreuks]].
[[1931]]. aastal paljud EKNÜ aktivistid vahistati. Pärast seda ei läinud korda EKNÜ ülemaalist organisatsiooni taastada enne kui [[1940]]. aastal juulis.
=== 1940 – 19411940–1941===
Pärast 1940. aasta [[juunipööre]]t komsomoliorganisatsioon taastati ning 18. oktoobril [[1940]] võeti EKNÜ ÜLKNÜ-sse ja nimetati ELKNÜ-ks.
EKNÜ Keskkomitee juurde oli augustis 1940 moodustatud [[Pioneeriliikumine|pioneeride]] organiseerimise büroo. [[ENSV Pioneeriorganisatsioon]] asutati 1940–1941. See allus ELKNÜ juhtimisele ja kuulus [[Üleliiduline V. I. Lenini nimelise Pioneeriorganisatsioon|Üleliidulisse V. I. Lenini nimelise Pioneeriorganisatsioon]]i. Ligi 1000010 000 kommunistlikku noort võitles sõja-aastail Eesti rahvuslikes väeosades ja 800 Eesti partisanibrigaadides ja -rühmades. 8 kommunistlikule noorele ja komsomoli kasvandikule – [[Leen Kullman]]ile ja, [[Jakob Kunder]]ile, [[Arnold Meri|Arnold Merele]] jt. anti [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus.
===1944–1950 ===
=== 1950–1980 ===
[[1956]]–[[1965]] töötas [[Kasahstan]]is uudismaal üle 7000 [[Eesti NSV]] noore. [[1957]]. aastal korraldati esimesed [[noorte suvepäevad]]. [[1964]] asusid tööle esimesed [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a ja 1967 esimesed [[Eesti Õpilasmalev]]a rühmad. Suurt kõlapinda leidis [[1969]]. aastast komsomoli-organisatsioonides korraldatav üleliiduline leninlik arvestus.
[[Komsomol]]i algatusel tehti nõukogude rahva revolutsiooni-, lahingu- ja töökuulsuse paikadesse matku "Tunne oma kodumaad". [[1960]].–[[1980]]. aastail aitasid kommunistlikud noored kaasa [[Balti Soojuselektrijaam]]a ja [[Eesti Elektrijaam]]a, tsemenditehase "[[Punane Kunda]]", kaevanduse "[[Estonia kaevandus|Estonia]]", [[Iru Soojus- ja Elektrijaam]]a, olümpiarajatiste jpt löökehituste valmimisele. [[1976]] – [[1980]] lähetas ÜLKNÜ [[ENSV]]-st üleliidulistele [[komsomol]]i löökehitustele ligi 1300 noormeest ja neidu, peamiselt Baikali-Amuuri raudtee, [[Kaama Autotehas]]e ja "[[Atommasši]]" ehitusele ning [[Tjumeni oblast]]isse.
[[1. jaanuar]]il [[1981]]. aastal kuulus ELKNÜ 2562 algorganisatsiooni 162 260 liiget. ELKNÜ-d autasustati tema 60. sünnipäeval [[Tööpunalipu orden]]iga.
===1980–1989===
ELNKÜ asutus välja üleliidulisest [[ÜLKNÜ]]-st välja 1989. aastal.
==EKNÜ ja ELKNÜ kongressid==
{| class=wikitable
!aastaToimumisaeg<ref>{{EE|2|232}}</ref>!!kongressKongress!!toimumise kohtToimumiskoht!![[ELKNÜ KK I sekretär]]!!esindatudEsindatud liikmete arv<ref>{{EE|2|233}}</ref>
|-
| [[3. september]] [[1922]] || [[EKNÜ 1. kongress]] || [[Harjumaa]] [[Peningi vald]] [[Võisilma]] talu, [[Eesti Vabariik]]||[[Jaan Kreuks]] || 286
|-
| [[5. mai|5.]] [[6. mai|–]] [[7. mai]] [[1946]] || [[ELKNÜ 2. Kongress|ELKNÜ 2. kongress]] || [[Tallinn]], [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklik Draamateater]]<ref>{{cite web|title=Nõukogude Eesti nr.10"|url=http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=3372&mod=3&lang=et&nocache=1405465786|work=Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1946|publisher=Filmiarhiivi Infosüsteem}}</ref> || [[Arnold Meri]] (1945–49) || 11 788
|-
| [[17. juuni|17.]] [[18. juuni|–]] [[19. juuni]] [[1948]] || [[ELKNÜ 3. Kongress|ELKNÜ 3. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV || [[Arnold Meri]] || 20 454
|-
| [[17. jaanuar|17.]] – [[18. jaanuar]] [[1949]] || [[ELKNÜ 4. Kongress|ELKNÜ 4. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV ||[[Arnold Meri]] || 24 563
|-
|[[25. mai|25.]] [[26. mai|–]] [[27. mai]] [[1951]] || [[ELKNÜ 5. Kongress|ELKNÜ 5. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV || [[Boris Tolbast]] (1949–1955) || 48 671
|-
|[[24. detsember|24.]] [[25. detsember|–]] [[26. detsember]] [[1952]] || [[ELKNÜ 6. Kongress|ELKNÜ 6. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Boris Tolbast]] || 60 391
|-
|[[14. jaanuar|14.]] – [[15. jaanuar]] [[1954]] || [[ELKNÜ 7. Kongress|ELKNÜ 7. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Boris Tolbast]] || 66 406
|-
|[[24. detsember|24.]] – [[25. detsember]] [[1955]]|| [[ELKNÜ 8. Kongress|ELKNÜ 8. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Boris Tolbast]] || 61 373
|-
|[[5. märts|5.]] – [[6. märts]] [[1958]]|| [[ELKNÜ 9. Kongress|ELKNÜ 9. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Vaino Väljas]] (1955-611955–61) || 60 404
|-
|[[28. jaanuar|28.]] – [[29. jaanuar]] [[1960]] || [[ELKNÜ 10. Kongress|ELKNÜ 10. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Vaino Väljas]] || 67 133
|-
|[[25. jaanuar|25.]] – [[26. jaanuar]] [[1962]] || [[ELKNÜ 11. Kongress|ELKNÜ 11. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Jaan Lüllemets]] (1961-641961–64) || 80 548
|-
|[[24. detsember|24.]] – [[25. detsember]] [[1963]]|| [[ELKNÜ 12. Kongress|ELKNÜ 12. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Jaan Lüllemets]] || 98 817
|-
|[[11. veebruar|11.]] – [[12. veebruar]] [[1966]]|| [[ELKNÜ 13. Kongress]] || Tallinn, Eesti NSV || [[Tarmo Suuresaar]] (1964-661964–66) || 107 819
|-
|[[28. veebruar|28.]] – [[29. veebruar]] [[1968]]|| [[ELKNÜ 14. Kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Rein Pollimann]] (1966-691966–69) || 104 616
|-
|[[26. veebruar|26.]] – [[27. veebruar]] [[1970]]|| [[ELKNÜ 15. Kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Aare Purga]] (1969-721969–72) || 108 531
|-
|[[15. märts|15.]] – [[16. märts]] [[1972]]|| [[ELKNÜ 16. Kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Aare Purga]] || 118 043
|-
|[[14. veebruar|14.]] – [[15. veebruar]] [[1974]]|| [[ELKNÜ 17. Kongress]] || Tallinn, Eesti NSV||[[Indrek Toome]] (1972-781972–78) || 127 672
|-
|[[14. veebruar|16.]] – [[17. veebruar]] [[1978]] || [[ELKNÜ 18. Kongress]] || Tallinn, Eesti NSV|| [[Indrek Toome]]<ref>{{cite web|title=Nõukogude Eesti nr.6"|url=http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=6013&mod=3&lang=et&nocache=1405473614|work=Tallinnfilm, 1978|publisher=Filmiarhiivi Infosüsteem}}</ref> || 153 932
|-
|[[18. märts|18.]] – [[19. märts]] [[1982]]|| [[ELKNÜ 19. Kongress]] || Tallinn, Eesti NSV||[[Donald Visnapuu]] (1978-841978–84) || 163 681
|-
|[[20. veebruar|20.]]–[[21. veebruar]] [[1987]]|| [[ELKNÜ 20. kongress]] || Tallinn, Eesti NSV||[[Arno Almann]] (1984-1984–) ||
|}
| 