Redaktsioon: 17. märts 2014, kell 18:08 redigeeri Tkivisik (arutelu \| kaastöö) 498 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 12. oktoober 2014, kell 18:10 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2014}} ~~{{toimeta}}~~ ''n''-aarne ehk ''n''-kohaline '''algebraline tehe''' ehk '''algebraline operatsioon''' [[hulk\|hulgal]] on [[kujutus]] kõikide [[n-korteež]]ide hulgalt hulgal ''A'' hulka ''A'' ehk [[funktsioon (matemaatika]])\|funktsioon]] ''n''-kordselt [[otsekorrutis]]elt ''A<sup>n</sup>'' hulka ''A''. Elemente, mis on korteežide liikmed, nimetatakse [[operand]]ideks, korteeži [[kujutis (matemaatika)\|kujutis]]t (funktsiooni [[väärtus (matemaatika)\|väärtus]]t) nimetatakse tehte [[tulemus]]eks. 6. rida ⟶ 7. rida: [[Naturaalarv]]u ''n'' nimetatakse tehte [[aarsus]]eks. 1-aarne tehe on [[unaarne tehe]] ehk lihtsalt [[funktsioon ~~(matemaatika]]\|funktsioon]]~~ ehk [[ühe muutuja funktsioon]] ''f'': ''A'' <tt>-></tt> ''A'' hulgal ''A''; 2-aarne tehe on [[binaarne tehe]] ehk [[kahe muutuja funktsioon]] ''f'': ''A'' × ''A'' <tt>-></tt> ''A''; 3-aarne tehe on [[ternaarne tehe]]. Ternaarse tehte näide on [[vektorkorrutis]]e üldistus [[neljamõõtmeline ruum\|neljamõõtmelises ruumis]] '''R'''<sup>4</sup>, kus kolme [[vektor]]i vektorkorrutis on teatav vektor, mis on [[ristumine\|risti]] kõigi kolme vektoriga. 19. rida ⟶ 20. rida: ==Lõpmatukohalised tehted== [[20. sajand]]il on hakatud rääkima ka lõpmatukohalistest tehetest, mis on defineeritud ~~[[kujutus]]tena~~kujutustena [[otsekorrutis]]elt ''A<sup>α</sup>'' hulka ''A'', kus α on mis tahes [[kardinaalarv]]. Nende tehete uurimine ei kuulu algebra raamidesse. [[Kategooria:Algebra]]

Algebraline tehe: erinevus redaktsioonide vahel