Lateraani basiilika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Facade San Giovanni in Laterano 2006-09-07.jpg|pisi|Lateraani basiilika fassaad]]
'''Lateraani basiilika''' ([[itaalia keel]]es ''Arcibasilica Papale di San Giovanni in Laterano'') on [[Ristija Johannes|Ristija Johannesele]] pühendatud [[Rooma peapiiskopkond|Rooma piiskopkonna]] peakirik ja [[Roomakatoliku kirik|Roomakatoliku kiriku ]] [[emakirik]]. Tegemist on läänemaailma vanima kirikuga, mis oli kuni 14. sajandini enam kui tuhat aastat Rooma piiskopi ehk paavsti residents
== Ajalugu ==
Lateraani basiilika ja ümberkaudne piirkond on oma nime saanud rikka Lateraani perekonna järgi, kelle valdused keiser [[Nero]] [[65]]. aasta paiku tema vastu korraldatud vandenõu tõttu konfiskeeris. Lateraani lasi esimese kiriku ehitada Rooma keiser [[Constantinus Suur|Constantinus]]. Legendi järgi sai Constantinus enne [[Mulviuse silla lahing|Mulviuse silla lahingut]] nägemuse ristiga inglist, kes hoidis kirja deviisiga ''In hoc signo vinces. ''Keiser lasi selle oma sõdurite kilpidele maalida ning alistas [[Maxentius|Maxentiuse]]. Pärast lahingu võitmist hakkas Constantinus kristlust soosima. '' ''313. aastal oli Constantinus Milanos, kus ta võttis vastu [[Milano edikt|Milano edikti]], millega [[kristlus]] kuulutati teiste Rooma usunditega võrdväärseks ning kristlaste kiusamine lõpetati. Olles Rooma naasnud, hakkas Constantinus otsima sobivat kohta kristlast kiriku ehitamiseks. Kirik ehitatakse Lateraani piirkonda ning lammutatakse sinna eelnevatel sajanditel ehitatud luksuslikud villad. Kirik pühitsetakse sisse [[324]]. aastal<ref>http://www.vatican.va/various/basiliche/san_giovanni/it/basilica/storia.htm</ref>.
Kiriku praegune nimi pärineb 7. sajandist, mil paavst [[Gregorius I]] tegi Ristija Johannesest kiriku patrooni <ref>Hintzeln-Bohlen, Brigitte, Sorges,Jürgen. Rooma kunst ja arhitektuur. Tallinn: Koolibri, 2008. lk 348.</ref>.
Alatest 4. sajandist kuni paavstide nn Avignoni vangipõlveni 14. sajandil oli Lateraani basiilika koos selle juurde kuuluva [[Lateraani palee|Lateraani paleega]] paavsti ainuke residents.
| |||