Gliia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
16. rida:
# [[Haigustekitaja]]te hävitamine ning surnud närvirakkude eemaldamine: teatud gliiarakud on võimelised [[fagotsütoos]]iks.
 
== GliiarakudGliiarakkude tüübid ==
{{vaata|Gliiarakk}}
Esmakordselt kirjeldas gliia rakke saksa patoloog [[Rudolf|Rudolf Virchow]] 1856. aastal<ref>{{cite journal |author=Kettenmann H, Verkhratsky A |title=Neuroglia: the 150 years after |journal=Trends in Neurosciences |volume=31 |issue=12 |pages=653–9 |date=December 2008 |pmid=18945498 |doi=10.1016/j.tins.2008.09.003}}</ref>. Tänasel päeval on teada, et gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole<ref name="sfn">{{cite journal |author=Azevedo FA, Carvalho LR, Grinberg LT, et al. |title=Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain |journal=The Journal of Comparative Neurology |volume=513 |issue=5 |pages=532–41 |date=April 2009 |pmid=19226510 |doi=10.1002/cne.21974}}</ref>. Inimese [[Peaaju|aju]]<nowiki/>s on orienteeruvalt 86 miljardit närvirakku ning ligikaudu 85 miljardit gliiarakku, kusjuures gliia ja närvirakkude vahekord varieerub oluliselt sõltuvalt aju struktuurist. Näiteks ajukoores on gliiarakke u. 3.7 korda enam kui närvirakke, samas kui [[väikeaju]]<nowiki/>s on närvirakke gliia rakkudest enam kui neli korda enam.
 
=== Gliiarakkude tüübid ===
==== Mikrogliia ====
{{vaata|Mikrogliia}}
[[Mikrogliia]] rakud on pärinevad [[mesoderm]]<nowiki/>aalset päritoluist ning täidavad kesknärvisüsteemis [[Makrofaagid|makrofaag]]<nowiki/>ide funktsiooni<ref>{{cite journal |author=Parpura V, Heneka M T, Montana V, Oliet S H R, Schousboe A, Haydon P G, Stout Jr R F, Spray D C, Reichenbach A, Pannicke T, Pekny M, Pekna M, Zorec R, Verkhratsky A |title= Glial cells in (patho)physiology |journal=Journal of Neurochemistry |volume=121 |issue=1 |pages=4–27 |date=Feb 2012 |doi=10.1111/j.1471-4159.2012.07664.x}}</ref>. Mikrogliia rakud on erinevaltErinevalt närvirakkudest mobiilsedliiguvad ningmikrogliia jälgivadrakud ringi. liikudesNeed aktiivseltjälgivad aju sisekeskkonda ning viivadsooritavad vajaduselvajaduse läbikorral fagotsütoosi. Aju [[trauma]] või infektsiooni[[infektsioon]]i korral mikgoliiamikrogliia rakud aktiveeruvad, jagunevad ning vahendavad vajalikke kaitsefunktsioone.
 
<gallery>