Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närvikude''' ([[ladina keel|ladina keeles]] ''textus nervosus'') on mitmekesine [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] moodustav [[kude]], mis esineb valdaval enamusel loomorganismidel. Närvikoel on mitmeid erinevaid funktsioone, mis sõltuvad närvikoe paiknemisest, organismi anatoomilis-füsioloogilistest teguritest, elukeskkonnast ning paljudest muudest teguritest. Närvikude koosneb [[neuron|närvirakkudest]] ja närvitoendirakkudest ehk [[gliiarakkGliia|gliiarakkudest]]udest ning rakuvaheainest.<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref>Närvikoe hulka loetakse ka [[neuron]]ite jätked ehk [[närvikiud]], mis moodustavad [[närv]]e.<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> Närvikude kogub ärritusi sise– ja väliskeskkonnast, muudab neid [[närviimpulss]]ideks, juhib närvisüsteemi vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse.<ref name="text hist" />