Vassili Golovnin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:GolovninB&W.jpg|pisi|Vassili Golovnin]]
'''Vassili Mihhailovitš Golovnin''' ([[vene keel]]es Василий Михайлович Головнин; [[19. aprill]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 8. aprill) [[1776]] [[Rjazani kubermang]]u Gulõnki küla, praegu [[Rjazani oblast]]i Starožilovski rajoon – [[11. juuli]] (vkj 29. juuni) [[1831]] [[Peterburi]]) oli [[venelased|vene]] meresõitja ja maadeavastaja, [[viitseadmiral]] ja [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige ([[1818]]).
Golovnin sündis vanas, aga vaesunud aadliperes. Isa ja vanaisa olid teeninud [[Preobraženski polk|Preobraženski polgus]], kuhu tolle aja tavade kohaselt pandi kirja ka 6-aastane Vassili Golovnin, esialgu [[seersant|seersandina]]. Tema vanemad surid siis, kui ta oli veel väike.
Seejärel määrati ta [[Merekorpus]]se. [[1790]]. aasta mais-juunis osales ta [[gardemariin]]ina laeval "Ne tron menja" sõjas [[Rootsi]] vastu ja teda autasustati [[medal]]iga. [[1792]] lõpetas ta merekorpuse, aga alaealisuse tõttu jäeti ta kooli veel üheks aastaks, mida kasutas [[kirjandus]]e, [[ajalugu|ajaloo]] ja [[füüsika]] õppimiseks.
[[1793]] ülendati ta [[mitšman]]iks ja sellest ajast oli ta katkematult rännakutel välismaal. [[1799]] osales ta [[dessant|dessandis]] ja sellele järgnenud lahingutes [[Holland]]is. [[1801]]–[[1805]] viibis ta [[Suurbritannia]]s, kuhu saadeti teenima inglise laevadel. Seal viibis ta [[admiral]]ide [[Cuthbert Collingwood]]i, [[William Cornwallis]]e ja [[Horatio Nelson]]i alluvuses.
Teenistuse lõppedes kirjutas ja avaldas ta raamatu "Sõjalaevastiku päevased ja öised signaalid", mida Venemaa laevastik kasutas 24 aastat.
[[1806]] määrati ta [[luup|luubi]] "Diana" komandöriks. "Diana" oli tavaline metsaveolaev, mis Golovnini juhendamisel ehitati ümber luubiks, väikeseks kolmemastiliseks [[purjelaev]]aks. Golovnin oli siis [[leitnant|leitnandi]] auastmes ja Venemaa ajaloos polnud veel ette tulnud niisugust olukorda, kus nõnda madala [[aukraad]]iga isikule oleks usaldatud purjelaeva käsutamine, mis oleks sõitnud kaugemale [[Läänemeri|Läänemerest]]. Kuid austusest Golovnini kogemuste ja teadmiste vastu taganes mereministeerium sellest reeglist. Venemaa valitsus saatis "Diana" [[ümbermaailmareis]]ile, mille peamine eesmärk oli kaardistada [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjaosa, mille [[rannik]] kuulus tollal Venemaale nii [[Aasia]]s kui [[Ameerika]]s. Ühtlasi pidi laev mitmesuguseid materjale [[Ohhotsk]]isse toimetama.
"Diana" asus teele [[Kroonlnn]]ast [[25. juuni]]l [[1807]]. [[27. veebruar]]il [[1808]] möödus ta [[Tristan da Cunha]]st ja [[20. aprill]]il 1808 jõudis [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]]s olevasse [[Simon's Port]]i sadamasse, mis tänapäeval asub [[Kaplinn]]a maa-alal. Seal sai meeskond teada, et Venemaa on vahepeal astunud liitu [[Prantsusmaa]]ga ja sõtta Suurbritanniaga ning seetõttu pidasid sadamavõimud laeva kinni, kuigi "Dianal" oli [[Suurbritannia valitsus]]e eriluba. Kaplinn saatis järelepärimise Londonisse, mida laevaga tegema peaks, aga aasta jooksul vastust ei saabunud, kuni oli selge, et vastust ei tulegi.
[[16. mai]]l [[1809]] põgenes "Diana" koos meeskonnaga, kasutades ära halba nähtavust ja soodsat tuult. On ka arvatud, et kohalikel võimudel sai küllalt sellest, et nad peavad vangivõetud meeskonda ülal pidama, ning organiseerisid selle põgenemise ise või vähemalt vaatasid sellele läbi sõrmede.
[[1810]] jõudis Golovnin [[Kamtšatka]]le, lõpetades selle reisi. [[1819]] kirjutas ta oma reisist raamatu "Reis luubil "Diana" Kroonlinnast Kamtšatkale".
[[1811]] kästi Golovninil uurida [[Kuriili saared|Kuriili]] ja [[Šantari saared|Šantari saari]] ning [[Tatari väin]]a rannikut. [[Kunašir]]i saare lähedal pidas [[Jaapan]]i merevägi tema ja ta kaaskonna kinni, süüdistas neid [[spionaaž]]is ja hoidis neid üle kahe aasta [[vangistus|vangis]]. Selle aja jooksul õppis Golovnin [[jaapani keel]]t ja [[jaapani kultuur|kultuuri]]. Pärast vabanemist avaldas ta [[1816]] oma kogemused vangistuses raamatuna, milles suhtus [[jaapanlased|jaapanlastesse]] austusega, kujutades neid intelligentsete, patriootlike ja vääriliste vastastena.
[[1817]]–19 oli Golovnin sõjalaeval "Kamtšatka" toimunud ümbermaailmareisi juht. See laev oli juba spetsiaalselt ümbermaailmareisiks ehitatud. Selle reisi kohta kirjutas Golovnin raamatu [[1822]].
[[1821]] määrati [[kaptenkomandör]]i auastmes Golovnin Merekorpuse direktori abiks ja [[1823]] laevastiku [[kindralintendent|kindralintendendiks]] ehk ülemjuhatajaks. [[1827]] rajati Venemaa laevastikku kolm osakonda: laevaehituse, komissariaadi ja [[suurtükivägi|suurtükiväe]]osakond. Golovnin juhatas Venemaa laevastikku kuni surmani [[1831]]. aastal ning nende 8 aasta jooksul ehitati 26 [[liinilaev]]a, 21 [[fregatt]]i, 2 luupi, Venemaa 10 esimest [[aurik]]ut ja arvukalt väiksemaid laevu, kokku üle 200 laeva.
Golovnin suri 1831 [[koolera]]sse, kui selle haiguse [[epideemia]] Peterburi tabas. Ta maeti [[Mitrofani kalmistu]]le, mis asub tänapäeval Peterburi kesklinnas, olles üks esimesi, kes sellele kalmistule maeti (kalmistu rajatigi selles epideemias surnute matmiseks).
Vassili Golovnini järgi on nimetatud [[Golovnini laht]] [[Beringi meri|Beringi meres]], [[Golovnini vulkaan]], [[Golovnino]] alev Kunaširil, [[Golovnini väin]] Kuriilides, [[Golovnini neem]] [[Põhja-Ameerika]] läänerannikul [[Lisburni neem]]e lähedal ja [[Golovnini mägi]] [[Novaja Zemlja]] saartel.
{{JÄRJESTA:Golovnin, Vassili}}
| |||