Uussoonestumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
'''Uussoonestumiseks<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 814:2004.</ref>''' ehk '''neovaskularisatsiooniks''' ([[ladina keel]]es ''neovascularisatio'') nimetatakse valdavalt uute [[veresoon]]te kasvuga seonduvaid protsesse, kas soonteta või väheste soontega [[kude|koealasse]], [[kardiovaskulaarsüsteem]]iga täiskasvanud organismides.
 
Ka [[selgrootud|selgrootutel]] toimub [[soon (anatoomia)|soonte]] [[angiogenees| areng]], kuid mehhanism ja seotud [[rakk|rakud]] ning signaalmolekulid võivad erineda, seetõttu räägitakse uussoonestumisest eelkõige [[selgroogsed|selgroogsete]] organismidega seonduvalt.
 
[[Meditsiin]]ivaldkonna terminoloogias kasutatakse terminit valdavalt uute [[veresoon]]te kasvuga, kas soonteta või väheste soontega [[kude|koealasse]].
 
Normaalseks uussoonestumiseks peetakse [[haav]]ade neovaskularisatsiooni ja ka invasiivsete kirurgiliste operatsioonide ja elundisiirdamise järgset uussoonestumist.
10. rida:
Ebanormaalseks peetakse veresoonte kontrollimatut teket ja 'puhkemist' (ingl ''sprouting'') vastusena [[kasvaja]]rakkudelt tulevatele kasvusignaalidele. [[Kapillaarid]]e ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade [[kasvaja]]te [[metastaseerumine|arengul]] [[vähk (haigus)|vähiks]]. Neovaskularisatsiooni keskseks [[kasvufaktor]]iks peetakse siin vere- ja [[lümfisoon]]te [[endoteel]]i kasvu ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivat kasvufatorit [[VEGF]].
 
Ebanormaalseks ([[oftalmoloogia]]s) peetakse ka [[silm]]a [[sarvkest]]a kahjustumise korral, (näiteks [[kontaktlääts]]est põhjustatud pideva ärrituse tõttu,) [[sarvkesta uussoonestumine|sarvkesta uussoonestumist]].
 
==Viited==