Ava peamenüü

Muudatused

P
Pistelised parandused.
{{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}}
==NSV Liidu MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee loomine==
NSV Liidu MN j.a. RJK loomise ja NSV Liidu SM koosseisust riiklikku julgeolekt tagavate struktuurüksuste eraldamise aluseks oli NSVL siseministri [[Sergei Kruglov]] esildis [[NLKP KK Presiidium]]ile [[8. veebruar]]il 1954. aastal. Pärast arutelu KK Presiidiumis ning otsuse vastuvõtmist kinnitas [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] [[13. märts]]il 1954 NSV Liidu MN j.a. RJK moodustamise ukaasi ja määras esimeheks 51-aastase [[NSV Liidu kangelane|NSV Liidu kangelase]] [[kindralpolkovnik]] Ivan Serovi. Riikliku Julgeoleku Komitee asutati [[NLKP KK Presiidium]]i [[8. veebruar]]i [[1954]]. aastast otsusega, mille alusel eraldati Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku "organid" NSV LIidu Siseministeeriumi koosseisust. NLKP KK Presiidiumi otsuse kinnitas ning andis juriidilise aluse asutuse loomiseks [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i määrus [[13. märts]]ist [[1954]]. aastal.
[[Pilt:KGB first law.jpg|pisi|right|300px|[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimehe [[Kliment Vorošilov]]i poolt alla kirjutatud Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamise määrus]]
 
:е) partei – ja valitsuse juhtkonna kaitse||}}
 
NSV Liidu MN j.a. RJK tegevuse aluseks oli [[NLKP KK Presiidium]]i määrus ''N П200/18'' [[9. jaanuar]]ist [[1959]]. aastal, - NSV Liidu MN j.a. RJK põhimäärus (''«Положение о КГБ при СМ СССР»''), mis juriidiliselt jõustus pärast [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] poolset formaalset kinnitamist [[3. veebruar]]il [[1959]]. aastal<ref>[http://www.memo.ru/history/exp-kpss/Chapter5.htm КПСС и армия, МВД, КГБ]</ref>. Salastatud Riikliku Julgeoleku Komitee põhimäärus (''"Положение о КГБ при СМ СССР"'') võeti vastu [[NLKP KK Presiidium]]i poolt [[23. detsember|detsembril]] [[1958]]. aastast ning kinnitati [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määrusega samast päevast [[1958]]. aastal. Põhimääruse kohaselt olid RJK ülesanneteks:
 
{{Tsitaat|Riikliku Julgeoleku Komitee põhimääruse alusel olid RJK ülesanneteks:
:и) raadiovastuluure organiseerimine"''||}}
 
NSV Liidu MN ja RJK asutati [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 13. märtsi seadluse alusel loodud ja [[13. märts]]il [[1954]]. aastal ning tegutses kuni [[1977]]. aasta [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i muudatusteni.
== Juhid ja organisatsioon==
{{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend}}
=== NSV Liidu MN ja RJK organisatsioon===
Vastavalt [[18. märts]]il [[1954]] NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Ivan Serovi käskkirjale oli RJK keskaparaadi struktuur:
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1. Peavalitsus]] ([[välisluure]]), ülem [[Aleksandr Panjuškin]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus]] ([[vastuluure]]), ülem [[Pavel Fedotov]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus]] ([[Eriosakond]], sõjaline vastuluure), ülem [[Dmitri Leonov]];
*Kaadrite valitsus,
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus]]
*1. Spetsosakond (vastuluurealane töö tuumapommiga seotud objektidel (''А.М. Иванов'')
*2. Spetsosakond (operatiivtehnika kasutamine (''Г.И. Заболотный'')
*3. Spetsosakond (salakirjavahendite, operatiivdokumentide valmistamine, dokumentide ja käekirjaekspertiisid (''К.В. Булгаков'')
*4. Spetsosakond (raadiovastuluure (''П.Ф. Кузнецов'')
*5. Spetsosakond (operatiivtehnika valmistamine (''В.К. Белинский'')
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond]] (valitsusside (''П.Н. Воронин'')
*Arvestus ja arhiiviosakond
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond]] (''А.П. Клейменов'')
*Majandusvalitsus
*Majandus- ja plaaniosakond
*Õppeasustuste valitsus
*Raamatupidamine
*NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon (''П.В.Евсюков'', alates 30. augustist 1954)
*NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee sekretariaat (''В.П.Доброхотов'')
 
===Järgnevalt läbiviidud struktuurimuudatused===
* [[1955]]. aastal NSV Liidu MN määrusega 805-484сс, [[26. aprill]]ist [[1955]]. aastal loodi [[30. aprill]]ist 1955 endise 4. valitsuse 10. osakonna asemel 6. Spetsosakond, (telegraafi ja postisidekorrespondentsi perlustatsioon).
*[[1957]]. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus toodi RJK alluvusse seni [[NSV Liidu Siseministeerium]]i alluvuses olnud [[NSV Liidu Piirivalve]]väed ning loodi 2. aprillil 1957 [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus]]
*[[195923. juuni]]. aastal [[23. juuni1959]]l NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga likvideeriti [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond]] ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond]] liideti Valitsusside "ВЧ" vägede osakonnaga ühiseks Valitsusside osakonnaks (''Отдел правительственной связи (ОПС)'').
*[[1959]]. aasta [[25. juuni]]l NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga kinnitati RJK 9. valitsuse uued isikkoosseisu nimekirjad ja struktuur, (mille koosseisu arvati ka varasem 10. valitsus);
*[[1959]]. aasta [[2. juuli]]l NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga moodustati seniste 2., 3., 4., 5. ja 6. Spetsosakonna baasil [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline valitsus]] ''Оперативно-техническое управление (ОТУ)''.
*[[1959]]. aasta juuni-juulikuus viidi veel läbi muudatused, mille käigus 1. Spetsosakond liideti 5. valitsuse koosseisu ja Keskne raamatupidamine liideti Majandus- ja plaaniosakonnaga;
*[[1960]]. aasta [[2. veebruar]]il viidi läbi suurem struktuurimuudatus, mille käigus
**[[26. november]] loodi RJK sidebüroo kontaktideks ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning teiste massiteabevahenditega (''"Бюро связи КГБ с издательства-ми и другими средствами массовой информации"/ "Пресс-бюро КГБ"'');
*[[1973]]. aasta [[21. juuni]]l moodustati 16. valitsus (elektrooniline luure);
*[[1974]]. aasta [[16. august]]il reorganiseeriti 15. valitsus - 15. peavalitsuseks;
*1976. aastal moodustati NSV Liidu liiduvabariikide ning haldusüksustses (linnades ja rajoonides) täiendavalt ''2000'' täiendavat RJK piirkondlikku asutust ning suurednati RJK isikkoosseisu «2250 ametikoha võrra, sealhulgas 1750 ohvitseri, 500 seersandi ja vabapalgalise võrra. Uutest ametikohtadest 100 loodi keskaparaadis ning täiendavalt eraldati RJK asutustele 250 sõiduautot, millest 10 eraldati keskaparaadile».
PealePärast 1977. aastal uue [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978. aastal, seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning järgnevalt allus [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] läbi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend|Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe]], kes oli ka Poliitbüroo liige - [[NLKP KK Poliitbüroo]]le - NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile.
 
{{algus}}