Erinevus lehekülje "Tähtnimetus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 194.150.65.227 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi ErilineKonn.)
'''Tähtnimetus''' on [[helikõrgus]]et tähistus.tähistav Tähtnimetusnoodinimetus võibsüsteemi ollajärgi, kus [[alusheli]]sid tähistatakse [[ladina tähestik]]u tähtedega ([[heli põhinimetus]]ed) ja [[altereeritud heli]]sid neile võitähtedele põhinimetusekindlaid teisendussilpe ehklisades ([[tulendnimetus]]ed).
 
[[absoluutne kõrgustähistus|Absoluutse helikõrguse]] alushelide tähtnimetused on: c, d, e, f, g, a, h.
 
[[Altereeritud heli]] tähistamiseks lisatakse tähtnimetuselepõhinimetusele poole tooni võrra kõrgendamisel –is, tervetooni võrra kõrgendamisel -isis, poole tooni võrra madaldamisel -es (-s), võitervetooni võrra madaldamisel -eses (-ses). Erand on h, millest poole tooni võrra madaldamisel saab b.
 
==Ajalugu==
6. sajandi filosoof [[Boëthius]] kasutas klassikalise ladina tähestiku esimest 14 tähte nootide nimetamiseks kahe oktaavi ulatuses, sest see ulatus oli tolle aja muusikas tarvitusel. Need tähed olid a, b, c, d, e, f, g, h, i, k, l, m, n, o (j jõudis tähestikku alles 16. sajandil). Need tähistasid noote tänapäevase süsteemi järgi [[suur oktaav|suure oktaavi]] a-st [[esimene oktaav|esimese oktaavi]] g-ni.
 
Kui hiljem laiendati ulatust kolmele oktaavile, hakati kasutama korduvat järjestust a-st g-ni. Esimest oktaavi tähistasid suurtähed (A, B, ..), teist oktaavi väiketähed (a, b, ...) ja kolmandat kahekordsed väiketähed (aa, bb, ...).
 
Kromaatilise helirea ülejäänud viis heli (nn klaveri mustad klahvid) lisandusid järk-järgult. Esimesena hakati märkima b madaldust, sest see tuli ette teatud laadides, kus taheti vältida dissonantset [[tritoon]]i. Noodikirjas hakati madaldatud b-d märkima "ümmarguse b-ga" (''b rotindum''; sellest arenes hiljem madaldusmärk [[bemoll]], ♭) ja seni b-ga märgitud nooti "nurgelise b-ga" (''b quadratum''; sellest arenes hiljem märk [[bekarr]], ♮). Paljudes maades (nt Saksamaal ja Põhjamaades), asendus "nurgeline b" h-ga, kas saksakeelse sõna ''hart'' ('kõva, karm') tõttu või lihtsalt sarnasuse pärast.
 
Tänapäeval on oktaavi esimeseks noodiks c, sest sellelt algab lääne muusikas kõige levinum helirida, [[duur]]. [[C-duur]] on ainus duur, mis koosneb alushelidest.
 
==Vaata ka==
*[[Silpnimetus]]
 
{{Mall:Noodinimed}}
 
[[kategooria:Helikõrgus]]
112 943

muudatust