Redaktsioon: 20. aprill 2014, kell 12:54 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Saksamaa ajalugu; lisatud Kategooria:19. sajand Saksamaal ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. oktoober 2014, kell 02:04 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Frankfurtis > Frankfurdis (vt ÕS) Uuem muudatus →
11. rida: *4 [[vabalinn]]a ([[Breemen]], [[Frankfurt]], [[Hamburg]] ja [[Lübeck]]) jagasid Liidupäeval üht häält. [[Pilt:Frankfurter Fürstentag 1863 Abschlußphoto.jpg\|pisi\|400px\|Saksa liidu liikmesriikide monarhide kohtumine ~~Frankfurtis~~Frankfurdis aastal 1863]] ==Olukord ajas ja ruumis== Aastatel ~~1806 kuni 1815~~1806–1815 organiseeris [[Napoleon I]] Saksa riigid [[Reini Liit]]u, kuid see lagunes pärast tema lüüasaamisi aastatel 1812 kuni 1815. Saksa Liidul olid jämedalt samad piirid kui keisririigil [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal (praeguse Belgia võrra vähem). Liikmesriigid, mille arv oli rohkem kui 300-lt [[Püha Rooma riik\|Pühas Rooma riigis]] vähenenud 39-ni (vaata [[Kleinstaaterei]]), tunnistati täielikult suveräänseteks. Liikmed lubasid üksteisele vastastikku kaitset ja säilitasid ühiselt kindlused [[Mainz]]is, [[Luksemburg]]is, [[Rastatt]]is, [[Ulm]]is ja [[Landau]]s. Riigipäev Austria eesistumisel kogunes [[Frankfurt]]i ([[Habsburgid]]e keiser ning Ühendkuningriigi ja [[Hannover]]i kuningas olid esindatud 'saadikutega'). 1848/49. aasta revolutsiooni ajal oli Saksa Liit passiivne. See taasalustas aastal 1850 Austria eesistumisel, kuid rivaliteet Preisimaa ja Austria vahel kasvas aina enam. Liit lõpetati aastal 1866 pärast [[Austria-Preisi sõda]] ja selle "järglaseks" sai Preisimaa domineerimisel [[Põhja-Saksa Liit]]. Erinevalt Saksa Liidust oli Põhja-Saksa Liit tegelikult riik. Selle territoorium koosnes Saksa Liidu osast põhja pool [[Main]]i jõge, pluss Preisimaa idapoolsed alad ja [[Schleswig]]i hertsogkond, kuid välja jäid Austria ja Lõuna-Saksa riigid. 74. rida: Uudised [[1848. aasta revolutsioonid Prantsusmaal\|1848. aasta revolutsioonist]] Pariisis jõudsid kiiresti rahulolematute kodanlike liberaalideni, vabariiklasteni ja radikaalsete töölisteni. Esimesed revolutsioonilised ülestõusud Saksamaal algasid [[Badeni suurhertsogiriik\|Badenis]] 1848. aasta märtsis. Mõne päeva jooksul toimusid revolutsioonilised ülestõusud teistes riikides kaasaarvatud Austria, ja lõpuks Preisimaal. 15. märtsil 1848 valasid Preisimaa kodanikud oma kaua allasurutud poliitilised püüdlused välja vägivaldsetes mässudes Berliinis, samas kerkisid Pariisi tänavatele barrikaadid. Kuningas [[Louis-Philippe I]] põgenes Suurbritanniasse. [[Friedrich Wilhelm IV]] andis raevule järele ja lubas konstitutsiooni, parlamenti ja toetust Saksamaa ühendamisele. Aga tema režiim jäi püsima. 18. mail avati [[Frankfurti parlament\|~~Frankfurti~~Frankfurdi parlamendi]] esimene istung delegaatidega erinevatest Saksa riikidest. See jagunes kohe kaheks, kes pooldasid Väike-Saksamaad ja kes pooldasid Suur-Saksamaad. Esimesed pooldasid keisrikrooni andmist Preisimaale. Teised pooldasid Habsburgide krooni, mis ühendaks Austria valdused ja Tšehhimaa (kuid mitte Ungari) uueks Saksamaaks. Maist detsembrini arutas Assamblee ilusti akadeemilisi teemasid, samas koondusid konservatiivid kiiresti reformijate vastu. Nagu Austrias ja Venemaal, suurendas see keskklassi väide autoritaarsust ja reaktsioonilisi tundeid maaomanikest kõrgklassi seas, kelle majanduslik positsioon kahanes. Nad pöördusid oma võimu hoidmiseks poliitiliste hoobade poole. Kui Preisi armee osutus lojaalseks ja talupojad ei olnud huvitatud, taastas Friedrich Wilhelm oma usalduse. Assamblee andis välja Deklaratsiooni Saksa rahva õigustest, koostati põhiseadus (väljaarvatud Austria, kes avalikult Assamblee laiali saatis) ning riigi juhtimist pakuti Friedrich Wilhelmile, kes sellest keeldus. Tuhanded keskklassi liberaalid põgenesid välismaale, eriti Ühendriikidesse.

Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel