Labürint: erinevus redaktsioonide vahel

Kreeka mütoloogia kohaselt on labürint Kreeta kuningas Minosele ehitatud suur palee. Selle kavandas legendaarne kreeka kunstnik ja arhitekt Daidalos. härginimese Minotaurose vangistamiseks, kelle Ateena müütiline kuningas Theseus sealsamas labürindis tappis. Kreeta printsess Ariadne aitas Theseust, andes talle lõngakera, mille lahtikerinuna, labürindis ekslev Theseus suutis lahtikeritud lõnga abil labürindist taas väljapääsu leida. Legendi järgi oli Kreeta labürint niisiis eksitav labürint, umbkäikudega.

==Muinasaegsed labürindid==

[[Plinius Vanem]] on maininud nelja antiikset labürinti: kreeta labürint, egiptuse labürint, lemnose labürint ja itaalia labürint.

Sõna labürint tuleb vanakreeka keelest ja on laiemalt usutud tõlgenduse kohaselt tulenev sõnast labrys, mis tähendas muinasaegset kaheteralist kirvest. Kui sellele sõnale lisati kohta tähistav sõna- lõppsõnalõpp "-inthos", saadi uus sõna labyrinthos, "kaheteraliste kirveste koht". Sõna "labrys" kasutati Väike-Aasias, Lüüdias või Kaarias. Kreetal oli kaheteralise kirve nimetus wao. Mandri-Kreekas kasutati sõna pelekys.

Arthur Evansi teooria järgi on Knossose keerdkäikudega palee Kreetal "kaheterakirveste maja" ehk labürint. Selle teooria kohaselt Theseus ja Ariadne olid seigelnud kuningas Minosele ehitatud Knossose palee keerdkäigustikus. Tuhat aastat pärast palee hävimist näidati külastajatele uuesti taastatud Knossose palee varemeid. Knossose müntidel oli labürindi kujutis. TollaegneTolleaegne enimkasutatudlevinuim labürindi vorm oli tavaline 7-ringiline tänapäeval klassikaliseks labürindiks nimetatud labürint.

Chartres' katedraali labürint

Herodotos oma teises ajalooraamatus kirjeldab Krokodillilinna lähistel olevat labürinti keerulise egiptuse ehitisena.

Rooma põrandamosaiigis on lihtne klassikaline labürint muutunud nelinurkseks meanderilaadseks kujundiks, aga on sellegipoolest aru saadavarusaadav labürindina. Tihti on põrandasse tehtud mosaiiklabürindi keskmes kujutatud Minotaurust. Romaani meanderist kujuneb järk-järgult neljahõlmaline keskaegne labürint. Rooma labürint sümboliseerib surma ja võidukat tagasitulekut: Hadrumentumis Põhja-Aafrikas (tänapäeval Sousse) on romaani suguvõsahaua põrandas neljahõlmaline mosaiik, selle keskel sureva Minotaurose kujutis ja tekst: HICINCLUSUS.VITAMPERDIT "Siia vangitsetuna kaotab ta elu"[6]. Vergilius ja Dio Cassius kirjeldavad Ludus Troiae -nimelist labyrindilaadsetlabürindilaadset mängu, mida mängiti matuserituaalidel.

Keskaegne seinalabyrintseinalabürint Lucca katedraalis, Toskaanas, Loode-Itaalias

Kalliskivisse tehtud graveering: Minotauros labürindi keskel

Keskaegsete labürintide õitseaeg oli oli XIII – XIVXIII–XIV sajandil, kui gooti katedraalide põrandatesse loodi labürindikujutisi. Tuntuimad labürindid on Chartres ja Amiensi katedraalides Põhja-Prantsusmaal ja Sienas Toskaanas, Itaalias. Seda labürindi tüüpi kasutati mitmete turbalabürintide tegemisel Inglismaal: Wingis, Rutlandis, Hiltonis, Cambridgeshires, Alkboroughis (Põhja-Lincolnshire), ja Saffron Waldenis Essexis. Ka keskaegsetes käsikirjades on pilte erinevatest labürintidest.

Põhja-Euroopas ehitati kivilabürinte ehk hiiu keeli öelduna Meremeeste mänge. Need labürindid paiknevad enamasti rannikualal ja on klassikalist tüüpi. Valdav osa neist on sedavõrd mereranna lähedal, et need on ehitatud alles keskajal või hiljemgi. Taanis, Ojamaal ja Soomes on labürindikujutisi maalitud ka keskaegsete kirikute seintele ja võlvidele.

Nüüdisajal on tekkinud uus innustus tegeleda labürindi kui sümboliga; loodud on mitmeid uusi labürinte, nagu Willen Park Milton Keynes'is, Grace'i katedraal San Franciscos, Taptoni park Chesterfieldis ja the Labyrinthe de Harbor 16 Montrealis.

Labürindi-mängLabürindimäng on kahe telje suhtes pöörduv tasapind, millel on labürint ja selle käikudes augud. Mängu põhimõtteks on juhtida kuuli labürindi algusest selle lõppu piki labürindi käike, käikude põrandas olevaid auke vältides. Loodud on lugematu arv arvutimänge ja -programme, milles on kasutatud labüriti, näiteks Lara Croft -sarjades.

On arvatud, et esiajaloo labürindid olid kurjade vaimude poolt seatud lõksud või siis kultuslikud tantsuväljad. Osad labürinid on kujundatud müüridest ümbritsetud linnana või lossina tornide ja tänavatega. Keskajal sümboliseerisid labürindid teed Jumala juurde, mille algpunktiks on inimese sünd. Labürint võib olla sümboolne palverännak; labürindis kulgedes võivad inimesed tajuda kui teekonda pääsemise ja valgustumiseni. Paljudel inimestel ei ole rahaliselt võimalik reisida pühale maale, pühadesse paikadesse; ja siis nad kasutavadki oma kodule lähemal asuvaid labürinte selliste retkede asendajatena. Palves labürindis kulgemine korvab reisi palverännakuks.

Renessansiajastul kaob varasem labürindi keskpunktile omistatud tähendus: humanistliku õpetuse kohaselt on inimene byrindis selle keskuseks. Labürint saab nimeks Domus Daedali, mis sümboliseerib inimese, kui looja ja kunstniku (Daedalus) andeid ja loomejõudu.

Tänapäevased labürindid oma realistlikusesrealistlikkuses on kõrgemal tasandil. Internet oma hüpertekstuaalsusega on selle heaks näiteks (labürint sümbolina sümboliseerib ühtlasi ka raamatut). Tänapäeval on labürinte kirikutes ja parkides, pakkudes inimestele, kes labürintides kulgevad, leevendust stressi ja masenduse vastu.