Radar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Radar antenna.jpg|thumb|ARPA radar [[Kwajalein]]i atollil.]]
[[Pilt:Linnuradarid linnutee rändureid seiramas.jpg|pisi|Radareid
'''Radar''' (varem ka '''RADAR'''; [[inglise keel]]es '''''ra'''dio '''d'''etection '''a'''nd '''r'''anging'', (raadioasukoha ja -kauguse määramine) on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk '''raadiolokaator''', mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis. Raadiolokaatorit kasutatakse ruumis või veepinnal asuvate objektide avastamiseks ning nende kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks.
8. rida:
*primaar-radarid, [[raadiolaine|raadio]]signaal saadetakse tavaliselt pöörleva [[suundantenn]]i abil eetrisse. Raadioimpulss peegeldub objektilt tagasi radari vastuvõtuantenni. Signaali saatjast objektini ja tagasi vastuvõtjani jõudmise aja järgi arvutatakse objekti kaugus.
*
* passiivradariga võetakse vastu teiste raadiokiirgusallikate signaale ja peegeldusi. Leiab kasutamist sõjalistel eesmärkidel.
14. rida:
Radari saatja pöörlevast suundantennist kiirguvad kitsasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsid. Elektromagneetilise laine dielektrilise ja magnetilise läbitavuse erinevuse tõttu keskkonnas on ka peegeldused sealt erineva tugevusega. Peegeldunud raadiolaine võetakse vastu enamasti sama radari vastuvõtu[[antenn]]iga. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10<sup>−19</sup> kuni 10<sup>−3</sup> saatja kiirgusenergiast.
Radar töötab impulssrežiimis võimsusega kuni mitukümmend MW. Objekti leidmiseks muudetakse antenni suunda, radari ekraanilt jälgitav peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 mikrosekund vastab 150 m). Ekraanidena kasutatakse tavaliselt [[elektronkiiretoru]]sid (tänapäeval LCD või muud ekraanid), mille ekraanile on kantud kaugusringid ja
Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. [[Doppleri efekt]]i põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda tugevamalt, mida suurem on objekt või miga parem on vastuvõtu antenn.
27. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal olid radarid tugeva kaitsesüsteemi tähtsaks osaks Saksa [[Luftwaffe]] [[pommituslennuk]]ite rünnakute vastu. Sõja lõpus kasutati ka mobiilseid lennukitele paigutatud radareid, mis tegi lõpu Saksa [[allveelaev]]ade laiutamisele Atlandi ookeani vetes.
Radari arengu tähtsaks teetähiseks saab pidada [[magnetron]]i leiutamist [[Birmingham]]i ülikoolis 1940. aasta algul. Magnetron võimaldas inglastel kasutada oma radarites
==Valik radari- ehk raadiolokatsioonisüsteeme==
42. rida:
==Vaata ka==
*[[Eesti Õhuvägi|Eesti Õhuvägede]] [[Kellavere radarikeskus]], [[Lääne-Virumaa]]l, [[Kellavere]]s<ref>[http://www.epl.ee/?artikkel=233638 Kellaveres avati õhuruumi seire radar]; Eesti Päevaleht, 21. aprill 2003</ref>, mille radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna.
*NSV Liidu relvajõudude [[Irbe raadiolokaator]] [[Läti]]s [[Ventspils]]i ja [[Irbene sõjaväelinnak]]u lähedal. [[Kosmoseluure]]punktis asusid [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e 6. Valitsuse (s/o 51429) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[signaalluure]]le alluvad sõjaväeosad (s/o 93364). Kosmilise ruumi
** 1. tingnimetus "Uraan" parabioolantenni [[diameeter]] 8 m (ehitati
** 2. tingnimetus "Saturn" (diameetriga 16 m, asus tehnilisest tsoonist vasakul);
** 3. tingnimetus "Jupiter" (diameeter 32 m., kõrgus 49 m, ehitati 1971. aastal, asus tehnilistest tsoonist lõunasuunas). Saturni ja Jupiteri keskused olid omavahel ühendatud maa-aluse käiguga, milles olid ka neid ühendavad side- ja toitekaablid.
| |||