Trevi purskkaev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Greta.tt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Trevi Fountain, Rome, Italy 2 - May 2007.jpg|pisi|270px472x472px|Trevi purskkaev|right]]
'''Trevi purskkaev''' (itaalia keeles: ''Fontana di Trevi'') on [[Rooma|Roomas]] [[Trevi]] piirkonnas asuv purskkaev. Selle kujundajakskavandajaks oli Itaalia arhitekt [[Nicola Salvi]]. Trevi purskkaev on 26,3 meetrit kõrge ja 49,120 meetrit lai<ref>L'Italia: Roma. ''lk 324, ''Touring Club Italiano, 2004</ref>. Seega on see Rooma suurim barokkpurskkaev. Tegemist on ühe maailma tuntuima purskkaevuga ja Rooma ühe populaarseima turismiatraktsiooniga, mis on kuulsust kogunud muuhulgas tänu [[Federico Fellini]] filmile "[[La Dolce Vita]]".
 
== Purskaevu ehituslugu ==
[[Kategooria:Rooma ehitised]]
Purskkaev saab vett '''Aqua Virgo '''ehk Neitsi''' '''[[akvedukt|akveduktist]], mille lasi umbes 19 e.Kr ehitada [[Marcus Vispianus Agrippa]] omanimeliste termide veega varustamiseks.
 
Legendi järgi saab akvedukt oma nime noore neiu järgi, kes näitas janus olevale Marcus Agrippale ja tema sõduritele kätte allika asukoha. Kuna vee kvaliteet oli väga hea, otsustas Marcus Agrippa allikavee akvedukti abil Rooma juhtida. Akvedukti otsas oli juba tol ajal purskkaev. 537. aastal saab akvedukt Vigitise poolt juhitud gootide rünnakus Roomale kahjustada ning akvedukti viimane osa jäetakse maha. <ref>http://www.trevifountain.net/trevifountainhistory.htm</ref>
 
Keskajal alustatakse gootide rünnakute käigus lõhutud akveduktide taastamist, nende lõpp-punktidesse ehitatakse sageli suuri kaunilt kujundatud purskkaeve. 1453. a laseb paavst Nicolaus V Leon Battista Albertil parandada akvedukt ning luua uue kujundusega purskkaev. Uut purskkaevu soovib ka Urbanus VIII, kes 1625. aastal usaldab selle töö Gianlorenzo Berninile, kuid tööd jäävad paavsti surma tõttu pooleli. <ref>http://www.laboratorioroma.it/passeggiate%20romane/I%20Luoghi/Fontana%20di%20Trevi/Fontana%20di%20Trevi.htm</ref>
 
<nowiki> </nowiki>Üheksakümmend aastat hiljem alustab purskkaevu ehitamist Clemens XII, kes korraldab parima projeki leidmiseks avaliku konkurssi, mille võidab tol ajal roomlaste jaoks tundmatu arhitekt Nicola Salvi. 1732. aastal alguse saanud ehitustööd kestavad kolmkümmend aastat. 1751. aastal surnud Salvi projekti viib lõpule Giuseppe Pannini ning purskkaev avatakse lõplikul kujul 1762. aastal<ref>http://www.romadascoprire.it/fontana-di-trevi</ref><ref>http://www.aviewoncities.com/rome/trevi.htm</ref>.
[[Pilt:Fontana di Trevi FL1.jpg|thumb|345x345px|Keskne figuurigrupp: Esiplaanil triitonid hobustega. Nende taga vasakul Küllus (küllusesarvega), keskel merede valitseja Okeanus, paremal Tervis (mao ja karikaga)
]]
 
== Sümboolika ==
Purkskaevu keskne teema on vesi ja selle erinevad olekud. Purskkaevu keskne figuur on merede valitseja [[Okeanos]], kes seisab merekarbikujulises kaarikus, mida veavad kaks merihobu, keda omakorda juhivad kaks [[triiton|triitonit]]. Üks hobune on rahulik, teine perutav sümboliseerdes nii vee kahte erinevat olekut - rahulikku ja tormilist.
 
Okeanose kumbalgi küljel seisavad kaks neiut, kes kehastavad Küllust (vasakul) ja Tervist (paremal).
 
Figuuride kohal asuvad reljeefid, mis kujutavad Aqua Virgot toitva allika leidmist Marcus Agrippa ja akvedukti ehitamist.
 
Atika kohal on näha purskkaevu tellija, paavst Clemens XII vappi, mille all seisavad neli aastaaegasid kehastavat figuuri.
 
== Viited ==
<references />[[Kategooria:Rooma ehitised]]
[[Kategooria:Purskkaevud]]