Kihelkonnakool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Grammatika
1. rida:
'''Kihelkonnakool''' (luteri usu kihelkonnakool, rahvapärase nimetusega köstrikool) oli [[Eesti]]s aastail [[1805]]–[[1920]] tegutsenud teise (kõrgema) astme [[talurahvakool]], kuhu võeti õppima peale [[vallakool]]i lõpetamistlõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandamistomandanuid.
 
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti luteri usu kihelkonnakoolid [[algkool]]ideks.
 
==Kihelkonnakoolide asutamine==
Esimesed kihelkonnakoolid loodi Liivimaal [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa]] [[kindralkuberner]] [[George Browne]] 1765. aasta [[koolipatent|koolipatendi]] alusel, esimeseks kihelkonnakooliks oli [[Kanepi]]s aastetelaastatel 1804–1818 tegutsenud [[Kanepi Gümnaasium|Kanepi kihelkonnakool]].
 
[[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadused|talurahvaseaduse]] järgi pidi iga [[kihelkond]], kus oli vähemalt 2000 meeshinge, asutama kihelkonnakooli ja seda kogukondade poolt ülal pidama. [[Põhja-Eesti]]s hakkasid luteri usu kihelkonnakoolid levima 1870. aastatel, nende asutamine muudeti [[Eestimaa kubermang]]us kohustuslikuks [[1875]]. aastal.
 
==Koolide juhtimisorganid==
Kihelkonnakoolide üle teostasid järelevalvet esialgu kirikueestseisja ja kirikuõpetaja, alates [[1840]]. aastast [[kreisi maakoolivalitsus]]ed Liivimaal, ja [[provintsi koolikolleegium]] [[Saaremaa]]l. Eestimaal kuulusid kihelkonnakoolid alates [[1875]]. aastast [[kreisi koolikomisjon]]ide ja alates [[1887]]. aastast [[rahvakoolide inspektor]]ite järelevalve alla.<ref>Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 110.</ref>
 
==Koolide arv==
[[1852]]. aastal tegutses [[Lõuna-Eesti]]s 39{{lisa viide}} [[luteri usu kihelkonnakool]]i. [[Põhja-Eesti]]s [[Eestimaa kubermang]]u alal oli samal ajal ainult neli kihelkonnakooli ([[Simuna kihelkonnakool|Simuna]] jt). EsimesedEsimene tütarlastele määratud kihelkonnakool avati Eestis [[1857]]. aastal Põlvas.
 
1870. aastaks olid kihelkonnakoolid asutatud ka [[Jõhvi kihelkonnakool|Jõhvis]], [[Iisaku kihelkonnakool|Iisakus]] ja [[Vaivara kihelkonnakool|Vaivaras]]. [[1871]]. aastal avati [[Viru-Nigula kihelkonnakool]] [[Pikaristi]]l, [[1873]]. aastal [[Väike-Maarja kihelkonnakool|Väike-Maarja]]s ja [[Koeru kihelkonnakool|Koeru]]s, [[1874]]. aastal [[Viru-Jaagupi kihelkonnakool|Viru-Jaagupi]]s, [[Ambla kihelkonnakool|Ambla]]s, [[Türi kihelkonnakool|Türi]]l, [[Harju-Jaani kihelkonnakool|Harju-Jaani]]s<ref>Harju maakonnast. Uus kihelkonnakool. Eesti Postimees, nr.39, 25. september 1874, lk 226</ref> ja [[Kose kihelkonnakool]].
19. rida:
 
==Õppeained==
{{kas|[[1819]]. aasta talurahvaseaduse}} järgi oli Liivimaa kihelkonnakoolides kohustuslik õpetada kirjutamist, rehkendamist, kirikulaulu ja katekismust. [[Eestimaa kubermang]]u [[Simuna kihelkonnakool]]is õpetati näiteks 1840-ndail. aastail "ristiusu õpetust piiblilooga, “maailma maade õpetust”, [[õigekiri|õigekirja]], [[rehkendamine|rehkendamist]], oreli- ja viiulimängu ning laulmist".
 
[[1874]]. aastast alates tuli Liivimaa kihelkonnakoolides õpetada usuõpetust, emakeelt, saksa keelt, vene keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist, laulmist, võimlemist ja aiatööd. Samu õppeaineid õpetati ka Eestimaa kihelkonnakoolides.
 
Kihelkonnakooli haridusega võis järgnevalt töötada [[vallakool]]iõpetajana, [[vallakirjutaja]] jt.ja mõne muu [[vald|valla]]taseme ametnikuna.
 
Õppekeeleks kihelkonnakoolides oli üldiselt eesti keel, mõnel pool mindi järk-järgult üle saksa keelele. [[Venestamine|Venestamisreformidega]] aastail [[1887]]–[[1892]] muudeti õppetöö venekeelseks. Alates [[1917]]. aasta sügisest toimus õppetöö eesti keeles.<ref>Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 110.</ref>