Vikipeedia:Sissejuhatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
<big>'''Tere tulemast vabasse entsüklopeediasse [[Vikipeedia]]!'''</big>
 
Vikipeedia on [[entsüklopeedia]], mida ühiselt kirjutavad paljud vabatahtlikud ning mille sisu on vaba: see ei ole mitte ainult tasuta saadaval, vaid on nii praegu kui ka edaspidi vabalt levitatav, reprodutseeritav ja reprodutseeritavkohandatav. Sellise vabaduse tagavad [[Creative Commons]]i Attribution/Share-Alike -litsentsi tingimused, mille all kõik Vikipeedias leiduv materjaltekst on avaldatud. Loe selle litsentsi kohta lähemalt [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/deed.et siit].
 
Eestikeelne nimi "Vikipeedia" tuleneb ingliskeelsest nimest ''Wikipedia'', mis on saadud kahe sõna, ''wiki'' ([[havai keel|havai keeles]] 'kiire') ja 'entsüklopeedia', liitmisel. [[Viki]] on veebisait, kus '''igaüks''', kellel on ligipääs internetiühendusega arvutiarvutile, võib oma brauserisveebilehitsejas muuta, korrigeeridaparandada ningja täiustada kõiki artikleid, lihtsalt vajutades "Muuda"-linki.
 
Vikipeedia on olemas enam kui 280 keeles, millest 150152 sisaldavad rohkem kui 5000 artiklit (täielik nimekiri asub [[m:List of Wikipedias|siin]]). Esimene, [[:en:|ingliskeelne versioon]], sai alguse 2001. aasta jaanuaris, ning nüüdseks on seal juba üle nelja miljoni artikli. Wikipedia peaserver asub USA-s [[Tampa]]s (Florida), kaks lisaserverit [[Amsterdam]]is (Holland) ja [[Sŏul]]is (Korea).
 
Käesolev, 2002. aasta augustis loodud eestikeelne Vikipeedia oli 2006. aasta 1. juuni seisuga 18 166 artikliga suuruselt 31. kohal, olles näiteks otse leedukeelse versiooni järel ja horvaadikeelse ees. Praegu on meil kokku {{NUMBEROFARTICLES}} artiklit ning oleme sellega 4244. kohal. Võrdluseks: [[Eesti entsüklopeedia]] kõikides köidetes kokku on umbes 70 000 märksõna.
 
Loe ka Vikipeedia artikleid '''"[[Vikipeedia]]"''' ja '''"[[Eestikeelne Vikipeedia]]"'''...
 
==Tugevad ja nõrgad küljed==
Vikipeedia tugevad ja nõrgad küljed tulenevad tema avatusest, kaastöötajate suurest hulgastpaljususest ning artiklite kirjutamisest [[konsensus]]e alusel vastavalt kokkulepitud reeglitele.
* Vikipeedia on avatud suurele hulgale kirjutajatele. Seetõttu on ta vähem haavatav kallutatusele ja ühepoolsusele, teda on väga raske tsenseerida ning ta on palju avatum värskele informatsioonile ja veaparandustele, kuid ta on avatum ka vandaalidele ning kontrollimata infole.
* Vikipeediat kirjutatakse konsensuse põhjal. Seetõttu on enamikus artiklites õiglaselt kirjeldatud kõiki levinud vaateid ning on võimalik saavutada erapooletu hoiak ka vastuolulistel teemadel, kuid konsensuseni jõudmine võtabvõib rohkemvõtta aegaväga kuikaua tavaliseltaega ning tihti takistavad seda äärmuslike vaadetega kirjutajad.
 
===Peamised tugevad küljed===
* Et siin on palju aktiivseid kirjutajaid ja toimetajaid paljudes keeltes, võimaldab Vikipeedia paljude teemade puhul paremat ligipääsu või pakub rohkem teavet kui teised allikad.
* Vikipeedias valmivad tihti eeskujulikud entsüklopeediaartiklid jooksvate sündmuste kohta tundide või päevade jooksul pärast nende toimumist.
* Vikipeedia on üks väheseid kohti, kus üldse püütakse anda neutraalset, objektiivset, entsüklopeedilist kirjeldust populaarkultuurist.
* Vikipeedia on vähem läänekeskne kui enamik teisi allikaid.
* Võrreldes enamiku teiste veebipõhiste allikatega suurendab Vikipeedia avatud lähenemine tunduvalt võimalust, et faktiviga või eksitav lause parandatakse suhteliselt kiiresti ära.
* Vikipeedias on raske läbi viiakorraldada tsensuuri mingi kindla grupi poolthuvides ja suruda peale teatud vaatepunkti. Peaaegu alati see mingi aja jooksul ebaõnnestub.
* Erinevalt paljudest teistest veebis leiduvatest allikatest ei ole Vikipeedias karta, et informatsioon "haihtub" või kustutatakse.
 
32. rida:
* Madalakvaliteediline tekst võib Vikipeedias kaua säilida, sest kirjutajatevaheliste tõsiste vaidluste puhul võidakse tekst külmutada.
* Otsene vandalism avastatakse tavaliselt kiiresti ning rikutud artikkel taastatakse, Vikipeedia nõrkuseks on pigem peidetud vandalism ja erapoolikute seisukohtade levitamine.
* Et Vikipeedia kirjutamine toimub stiihiliselt ja muudatused olenevad konkreetsete kirjutajate algatusest, siis võivad Vikipeedias puududa artiklid tähtsate [[Vikipeedia:Artiklid%2C_mis_peaksid_igas_keeles_olemas_olema|"ilmselgeltja tähtsate"vajalike teemade]] kohta puududa või olla äärmiselt napid.
* Et artiklite sisu oleneb konkreetsete kirjutajate teadmistest ja huvidest, siis võib käsitletava nähtuse mõni külg olla käsitletud väga hästi, mõni teine aga olla kirjeldatud lühidalt või üldse mainimata jäänud.
* Paljud kasutajad ei pea Vikipeedia põhireeglitest täielikult kinni. Sageli jäetakse näiteks allikatele viitamata.
40. rida:
* [[Vikipeedia:KKK|Korduma kippuvad küsimused]]
* [[Vikipeedia:Põhimõtted|Põhimõtted]]
* [[Vikipeedia:Pressiülevaade|Pressiülevaade]]
* [[Vikipeedia:Vikipeedia mõisteid|Vikipeedias kasutatavate mõistete seletused]]
* [[Vikipeedia:Statistika|Statistika]]
* [[Vikipeedia:Pressiülevaade|PressiülevaadeVikipeedia kajastus meedias]]
 
<div style="float: right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border: 1px solid #A3B1BF;">[[Vikipeedia:Sissejuhatus 2|'''Tutvu Vikipeediaga''']] <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span>