Vikipeedia

Pärmseened: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
linkimist
Resümee puudub
7. rida:
[[Pilt:20100911 232323 Yeast Live.jpg|thumb|''Saccharomyces cerevisiae'' mikroskoobist vaadatuna.]]
 
Pärmseente liike leidub kahes seenteriigi [[hõimkond|hõimkonnas]]. Nendeks on [[kottseened]] ''([[Ascomycota]])'' ja [[kandseened]] ''([[Basidiomycota]])''. Järgnevalt on välja toodud tuntuimate pärmiliikide asukohad [[fülogeneesipuu]]l. <ref name="elurikkus">elurikkus[http://iris.ut.ee/elurikkus/ eElurikkus]</ref> <ref name="üheksa"> "What are yeasts?". Yeast Virtual Library. 13. Septemberseptember 2009. Retrieved(vaadatud 28. Novembernovembril 2009. )</ref>
:Riik: seened (''Fungi; Seened'')
::hõimk.'''hõimkond ''[[Ascomycota]]'''''; Kottseened
:::alamhõimk. ''[[Saccharomycotina]]''
::::klass ''[[Saccharomycetes]]''; Pärmkottseened
18. rida:
:::::::suguk. ''[[Endomycetaceae]]''
:::::::suguk. ''[[Eremotheciaceae]]''
:::::::suguk. ''[[Incertae sedisLipomycetaceae]]''
:::::::suguk. ''[[Metschnikowiaceae]]''; [[Pärmikulised]]▼
:::::::suguk. ''[[Pichiaceae]]''▼
:::::::suguk. ''[[Saccharomycetaceae]]''; [[Pärmkottseenelised]]▼
:::::::::liik ''[[Saccharomyces cerevisiae]]''; [[Leiva-pärmkottseen]]Pagaripärm▼
::::::::perek. ''[[Candida]]''
:::::::::liik ''[[Candida krusei]]''
24. rida ⟶ 28. rida:
:::::::::liik ''[[Candida tropicalis]]''
:::::::::liik ''[[Candida utilis]]''
:::::::suguk. ''[[Lipomycetaceae]]''
▲:::::::suguk. ''[[Metschnikowiaceae]]''; [[Pärmikulised]]
▲:::::::suguk. ''[[Pichiaceae]]''
▲:::::::suguk. ''[[Saccharomycetaceae]]''; [[Pärmkottseenelised]]
▲:::::::::liik ''[[Saccharomyces cerevisiae]]''; [[Leiva-pärmkottseen]]
::::::::suguk. ''[[Saccharomycodaceae]]''
::::::::suguk. ''[[Saccharomycopsidaceae]]''
::::::::suguk. ''[[Trichomonascaceae]]''
::hõimk.'''hõimkond ''[[Basidiomycota]]'''''; [[Kandseened]]
:::alamhõimk. ''[[Agaricomycotina]]''
::::klass ''[[Tremellomycetes]]''; [[Kõhrikseened]]
:::::alamklass ''[[Incertae sedis|määratlemata paigutusega]]'' alamklass
::::::selts ''[[Tremellales]]''; [[Kõhrikulaadsed]]
::::::: suguk. ''[[Tremellaceae]]''; [[Kõhrikulised]]
::::::::perek. ''[[Filobasidiella]]'' <ref> http://en.wikipedia.org/wiki/Filobasidiella</ref>
:::alamhõimk.alamhõimkond ''[[Incertae sedisPucciniomycotina]]''
:::alamhõimk.alamhõimkond ''[[PucciniomycotinaUstilaginomycotina]]''
:::alamhõimk. ''[[Ustilaginomycotina]]''
 
 
==Ajalugu==
129. rida ⟶ 126. rida:
[[Pinnapärmid]] ([[ale]]) ja [[põhjapärmid]] erinevad kääritamise kiiruse poolest.
 
Õlletegemisel kasutatakse toorainena teravilja ([[oder|otra]], maisi[[mais]]i, [[nisu]], [[riisi]]), kvaliteetset vett, humalaid ja õllepärmi (''Saccharomycese'' tüved).
 
Õlletegemise etapid:
137. rida ⟶ 134. rida:
# [[Virre|Virde]] valmistamine. Virde temperatuuri tõstetakse järk-järgult. Kuna alfa- ja glükoamülaasil on erinevad T<sub>max</sub> väärtused, siis sellest kui kaua ja millisel temperatuuril virret hoitakse, sõltub see, kui palju moodustub virdesse maltoosi, maltotrioosi, pikemaid [[dekstriin]]e ja glükoosi. Nende hulgast sõltub omakorda valminud õlle maitsebukett.
# Virde keetmine, filtreerimine ja jahutamine. Keetmisel lisatakse [[humal]]aid. Humala [[parkained]] annavad maitset, sadestavad valke ja on [[baktseritsiidsed]].
# Enne pärmi lisamist virret [[aereeritakse]] ehk õhutatakse, et lisatav pärm saaks hakata paljunema (toimub ca 3–4 kordne massi juurdekasv). Hapnik on vajalik ka membraansete [[steroolid]]e sünteesiks.
# [[Inokuleerimine]] pärmiga ja kääritamine (hapnikku enam ei anta!), mille käigus moodustub etanool ja süsihappegaas. Käärimistemperatuur on ca 12 kraadi. Käärimisel kasutatakse esmalt ära glükoos, sahharoos (lisatakse virdele suhkrusisalduse tõstmiseks) ja maltoos. Seejärel maltotrioos ja dekstriinid. Osa [[dekstriin]]e jääb kääritamata ja need on olulised õllevahu moodustumisel. Tänapäeval toimub kääritamine silinderkoonilistes tankides ca 7 päeva, siis lastakse põhja kogunenud pärm välja ja samas tankis õlu laagerdub veel 3–4 päeva.
# Õlle filtreerimine läbi [[räniliivafilter|räniliivafiltrite]] ning [[pastöriseerimine]] ca 60 kraadi juures.
# Õlle villimine ehk pudelisse panek.
NB! Vaadiõlut ei pastöriseerita!
158. rida ⟶ 155. rida:
===Teadus===
 
Kuna pärmid on päristuumsed (nagu inimesed), geneetiliselt manipuleeritavad ning suhteliselt kiire pooldumisega (umbes 90 minutit), on nad väga heaks [[mudelorganism]]iks [[rakubioloogia]]s ja [[geenitehnoloogia]]s.<ref> webdoc.nyumc.org/nyumc/files/sun-lab/.../CPMB.Ch.13.Yeast.pdf)</ref> ''S. cerevisiae'' näitel saab uurida biomeditsiinilise tähtsusega protsesse nagu mitokondriaalset hingamist, rakkude vananemist ja jagunemist ning erinevaid metaboolseid signaalradasid.<ref>http://www.yeastgenome.org/</ref><ref name=Tiina/> Näiteks on ''S. cerevsiae'' peal uuritud [[Parkinsoni tõvitõbi|Parkinsoni tõve]] tekke põhjuseid<ref name="L">[http://www.eurekalert.org/pub_releases/2010-09/sfgm-yhc090610.php Yeast holds clues to Parkinson's disease]</ref>.
 
==Haigustekitajad pärmid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pärmseened"