Aadel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
'''Aadel''' ehk '''aadlikud''' on kõrgem [[seisus]], mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest. [[Euroopa]] [[varakeskaeg]]ses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja [[vasall]]i vahelistest maaomandit ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus [[vabariik]]ides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilistes monarhiates]], nt [[Suurbritannia]]s.
 
[[Euroopa]] [[varakeskaeg]]ses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja [[vasall]]i vahelistest maaomandit ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat.
Aadliseisuse moodustumise aluseks oli [[isikuseoseriik|isikuseoseriiklikus]] ühiskonnamudelis kehtinud [[senjöör]]i ja vasalli vahelised maaomandi ja sõjaliste või muudest teenete vahelistest suhtest tekkinud sõltuvusvahekord. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus sai alguse [[feodalism|feodaalajal]], senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "[[Minu vasalli vasall ei ole minu vasall]]". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed.
 
Aadliseisuse moodustumise aluseks oli [[isikuseoseriik|isikuseoseriiklikus]] ühiskonnamudelis kehtinud [[senjöör]]i ja vasalli vahelised maaomandi ja sõjaliste või muudest teenete vahelistest suhtest tekkinud sõltuvusvahekord. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus sai alguse [[feodalism|feodaalajal]], senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohuskohustus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "[[Minu vasalli vasall ei ole minu vasall]]". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed.
 
Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus [[vabariik]]ides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilistes monarhiates]], nt [[Suurbritannia]]s.
 
Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: [[kõrgaadel]] ja [[alamaadel]].