Pump: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 46 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: muudetud 52 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
Resümee puudub
{{See artikkel| räägib vedeliku teisaldamiseks ja rõhu muutmiseks kasutatavatest pumpadest; muude pumpade ning sõna muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Pump (täpsustus)]]}}
'''Pump''' on millegi [[imemine|imemisel]] ja/või [[surumine|surumisel]] põhinev [[seade]]<ref name="EKSS"/>. Tavaliselt mõistetakse pumba all [[vedelik]]u, [[gaas]]i või [[aur]]u [[rõhuenergia]] suurendamiseks ja nende teisaldamiseks mõeldud seadet. Harvem peetakse silmas [[vaakum]]i tekitamist (nt [[vaakumpump]]) või [[puistaine]]te ja [[tolm]]u teisaldamist (nt [[tsemendipump]], [[tolmupump]]). Mõnikord räägitakse aga sellistest pumpadest, mida kasutatakse soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda (nt [[soojuspump]]).
 
Pumbas muudetakse tema [[ajam]]i poolt kulutatud [[mehaaniline energia]] vedeliku [[hüdrauliline energia|hüdrauliliseks energiaks]].
 
==Pumbad masinaehituses==
Pumba abil toimub [[hüdrosüsteem]]i toitmine [[töövedelik]]uga. Pumbas muudetakse tema [[ajam]]i poolt kulutatud [[mehaaniline energia]] töövedeliku [[töövedelik]]uhüdrauliline energia|hüdrauliliseks energiaks]]. Hüdrosüsteemis kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt [[viskoossus|viskoosete]] vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn. mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku [[vooluhulk]] pumbast tema [[tööruum]]i suurendamise ja vähendamise teel. Pumba [[tööruum]]i suurenedes täitub tasuurenedes vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse [[vedelik]] sealt välja. [[Rõhk]] tekib alles siis, kui [[vedelik]] kohtab oma teel takistust ja avaldab sellele [[surve]]t. Vedeliku rõhk sõltub takistava [[jõud|jõu]] suurusest.
 
===Pumpade klassifikatsioon===
 
Enamlevinud hüdroajamites kasutatavad pumbad on:
* [[Hammasrataspump|Hammasrataspumbad]].
 
* [[Kruvipump|Kruvipumbad]]
* [[Hammasrataspump|Hammasrataspumbad]].
* [[KruvipumpLabapump|KruvipumbadLabapumbad]].
* [[LabapumpKolbpump|LabapumbadKolbpumbad]].
* [[Kolbpump|Kolbpumbad]].
 
===Pumpade põhiparameetrid===
Kõikide pumpade [[tööliikumine|tööliikumiseks]] on [[pöörlemine|pöörlev liikumine]]. Kui pump töötab ilma [[koormus]]eta, siis tuleb pumba [[veovõll]]i ühe pöörde jooksul tuleb pumba surveavast teatav kogus vedelikku, mida nimetatakse pumba [[pöördetootlikuspöördetootlikkus]]eks (tähis Vp, ühik cm<sup>3</sup>
 
/p). Praktikas kasutatakse tavaliselt [[pumba teoreetiline minutitootlikusminutitootlikkus|pumba teoreetilist minutitootlikustminutitootlikkust]]:
Kõikide pumpade [[tööliikumine|tööliikumiseks]] on [[pöörlemine|pöörlev liikumine]]. Kui pump töötab ilma [[koormus]]eta siis pumba [[veovõll]]i ühe pöörde jooksul tuleb pumba surveavast teatav kogus vedelikku, mida nimetatakse pumba [[pöördetootlikus]]eks (tähis Vp, ühik cm<sup>3</sup>
/p). Praktikas kasutatakse tavaliselt [[pumba teoreetiline minutitootlikus|pumba teoreetilist minutitootlikust]]:
q<sub>t</sub>= n V<sub>p</sub>10<sup>-3</sup>, kus
 
*q<sub>t</sub> - [[pumba teoreetiline minutitootlikus]].minutitootlikkus
*n - pumba veo[[võll]]iveovõlli pöörete arv [[minut]]is.minutis
*V<sub>p</sub> - pumba [[pöördetootlikus]].pöördetootlikkus
 
TegelikultPumba pumbalt saadavtegelik [[tootlikustootlikkus]] on võrreldes [[pumba teoreetiline minutitootlikus|teoreetilise tootlikusega]]tootlikkusega väiksem, sest osa pumbatavast [[vedelik]]ustvedelikust voolab pumbasiseste [[leke]]te tõttu [[survepool]]elt tagasi [[madalrõhu pool]]ele.
q=q<sub>t</sub>η, kus siis
 
q=q<sub>t</sub>η, kus siis
*q- pumba minutitootlikus.
 
*q - pumba minutitootlikkus
- pumba [[mahuline kasutegur]], mis arvestab lekkeid pumba sees.
 
Pumba [[veovõll]]iveovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikusminutitootlikkus, [[leke]]telekete suurusmaht aga oluliselt ei muutu. Järelikult on pumba mahulised kaod siis suhteliselt väiksemad. [[Rõhk|Rõhu]] suurendamisel sama [[tootlikus]]etootlikkuse juures lekked pumba sees suurenevad, järelikult [[mahuline kasutegur]] väheneb.
 
===Pumba hüdrauliline võimsus===
Pumbalt saadav [[hüdrauliline võimsus]] on avaldatav valemiga P =p q = P<sub>1</sub> η, kus p- on pumba poolt antav [[rõhk]]; q- [[on pumba tootlikus]]tootlikkus; P<sub>1</sub>- Pumbaon [[veovõll]]ilepumba veovõllile toodud ajami [[võimsus]]; η- on pumba täielik [[kasutegur]]. Kusjuures täielikku [[kasutegur]]itkasutegurit saab arvutada valemiga η = η<sub>v</sub> η<sub>m</sub>, kus η<sub>v</sub> - on pumba [[mahuline kasutegur]]; η<sub>m</sub> -on pumba [[mehaaniline kasutegur]], mis arvestab kadusid nii mehaanilistele kui hüdraulilistele takistustele pumba sees.
 
[[Veovõll]]iVeovõlli [[pöörlemine|pöörete arvu]] suurenemisel pumba [[mehaaniline kasutegur]] väheneb, sest [[vooluhulk|vooluhulga]] suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja koos sellega [[rõhukadu|rõhukaod]]. Rõhu suurenemisel [[pumba mehaaniline kasutegur]] suureneb, sest ülekantava [[võimsus]]evõimsuse suurenemisel kaod takistustele oluliselt ei muutu.
Pumbalt saadav [[hüdrauliline võimsus]] on avaldatav valemiga P =p q = P<sub>1</sub> η, kus p-pumba poolt antav [[rõhk]]; q- [[pumba tootlikus]]; P<sub>1</sub>- Pumba [[veovõll]]ile toodud ajami [[võimsus]]; η- pumba täielik [[kasutegur]]. Kusjuures täielikku [[kasutegur]]it saab arvutada valemiga η = η<sub>v</sub> η<sub>m</sub>, kus η<sub>v</sub> - on pumba [[mahuline kasutegur]]; η<sub>m</sub> - pumba [[mehaaniline kasutegur]], mis arvestab kadusid nii mehaanilistele kui hüdraulilistele takistustele pumba sees.
 
[[Veovõll]]i [[pöörlemine|pöörete arvu]] suurenemisel pumba [[mehaaniline kasutegur]] väheneb, sest [[vooluhulk|vooluhulga]] suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja koos sellega [[rõhukadu|rõhukaod]]. Rõhu suurenemisel [[pumba mehaaniline kasutegur]] suureneb, sest ülekantava [[võimsus]]e suurenemisel kaod takistustele oluliselt ei muutu.
 
===Olulised valemid===
Allpool on toodud valemid pumba oluliste [[karakteristik]]ute määramiseks. Nendes valemites on [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] [[dimensioon]]iks [[praktika]]spraktikas enamkasutatavad suurused. [[Üleminekutegur]]ite kasutamisega on saadud valemite kuju. Valemid on mugavad kasutamiseks, sest pole vajalikud tülikad suuruste teisendamised ühte [[mõõtühik]]utemõõtühikute süsteemi.
 
Allpool on toodud valemid pumba oluliste [[karakteristik]]ute määramiseks. Nendes valemites on [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] [[dimensioon]]iks [[praktika]]s enamkasutatavad suurused. [[Üleminekutegur]]ite kasutamisega on saadud valemite kuju. Valemid on mugavad kasutamiseks, sest pole vajalikud tülikad suuruste teisendamised ühte [[mõõtühik]]ute süsteemi.
 
* Vajalik võimsus pumba veovõllil P = (p q)/6 η (kW)
* Pumba tootlikustootlikkus q = V<sub>p</sub> n η<sub>v</sub> (10<sup>-3</sup> l/min).
* Pumba poolt arendatav rõhk p = M η<sub>m</sub>/1,59 V<sub>p</sub> (Bar).
 
{{pooleli}}
 
==Mitmesuguseid pumpasid==
 
*[[hammasrataspump]]
* Pumba tootlikus q = V<sub>p</sub> n η<sub>v</sub> (10<sup>-3</sup> l/min).
*[[injektor]]
 
*[[jugapump]]
 
*[[kolbpump]]
 
*[[kruvipump]]
* Pumba poolt arendatav rõhk p = M η<sub>m</sub>/1,59 V<sub>p</sub> (Bar).
*[[labapump]]
 
*[[membraanpump]]
{{pooleli}}
*[[peristaltiline pump]]
*[[pilsipump]]
*[[rootorpump]]
*[[soojuspump]]
*[[tolmupump]]
*[[tsemendipump]]
*[[vaakumpump]]
*[[vesioinas]]
 
==Vaata ka==
* [[Membraanpump]]
* [[Peristaltiline pump]]
* [[Pilsipump]]
* [[Töövedelikud hüdroajamites]]
* [[Vesiratas]]
*[[Naatriumpump]] (rakkudes naatriumi ja kaaliumi vahetav valk)
 
== Viited ==
125 068

muudatust