Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks, 4 aasta eest
P
resümee puudub
[[APG III süsteem]]is (2009) liigitatakse aaloe [[heinpuulised|heinpuuliste]] (''Xanthorrhoeaceae'') sugukonda.
 
Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse [[Parafüleetiline rühm|parafüleetiliseks]] taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Nende põhjal on aaloede hulka arvatud ka endine perekond ''Lomatophyllum''. Perekond jaotatakse üheksateistkümneks19 alamperekonnaks või rühmaks, milledestmillest suuremad on järgmised:
* ''Pachydendron''i rühm (''A. ferox, A. africana'' jt.)
* ''Lomatophyllum''i rühm (endine perek. ''Lomatophyllum'')
*4. rühm (''A. hemmingii, A. mcloughlinii, A. peckii, A. somalensis, A. diolii'' jt.)
*13. rühm (''A. calidophila, A. camperi, A. elegans, A. scobinifolia'' jt.)
*16. rühm (''A. harlana, A. steudneri, A. tweediae'' jt.)
*17. rühm (''A. megalacantha, A. microdonta, A. schelpei'' jt.)
*19. rühm (''A. cameronii, A. flexilifolia, A.penduliflora, A. rabanensis'' jt.)
 
==Ehitus ja välimus==
Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii [[puu]]kujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid [[Rosetjas kasvuvorm|rosetjaid]] liike, ning isegi [[ronitaim]]i. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar.
 
==Levik==
Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus [[Lõuna-Aafrika]]s, eriti [[Kapimaa]]l, kuid perekond on levinud pea kogu [[Aafrika]]s kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik [[Araabia poolsaar]]ele, ning; sisse on aaloesid toodud ka [[Euroopa]] Vahemeremaadesse, [[India]]sse, ja [[Austraalia]]sse ningja [[Mehhiko]]sse. 50 liiki kasvab ka [[Madagaskar]]il.
 
==Ökoloogia==