Ludwig van Beethoven: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.191.118.134 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine. |
P Salvestus > salvestis |
||
187. rida:
===Klaverimuusika===
{{ heli
|
| pealkiri = "Appassionata" I osa
| kirjeldus = Beethoveni Klaverisonaat nr 23, f-moll ("Appassionata") I osa, esitab Kristian Cvetković.
196. rida:
====Sümfooniad====
{{ heli
|
| pealkiri = 5. sümfoonia I osa
| kirjeldus = Beethoveni 5. sümfoonia I osa, esitab [[Fulda]] Sümfooniaorkester Simon Schindleri dirigeerimisel.
}}
{{ heli
|
| pealkiri = 5. sümfoonia II osa
| kirjeldus = Beethoveni 5. sümfoonia II osa, esitab Fulda Sümfooniaorkester Simon Schindleri dirigeerimisel.
}}
{{ heli
|
| pealkiri = 5. sümfoonia III osa
| kirjeldus = Beethoveni 5. sümfoonia III osa, esitab Fulda Sümfooniaorkester Simon Schindleri dirigeerimisel.
}}
{{ heli
|
| pealkiri = 5. sümfoonia IV osa
| kirjeldus = Beethoveni 5. sümfoonia IV osa, esitab Fulda Sümfooniaorkester Simon Schindleri dirigeerimisel.
}}
{{ heli
|
| pealkiri = 4. klaverikontserdi I osa
| kirjeldus = Beethoveni 4. klaverikontsert I osa, klaveril Debbie Hu.
235. rida:
===Kammermuusika===
{{ heli
|
| pealkiri = Kreutzeri-sonaadi I osa
| kirjeldus = Beethoveni Viiulisonaat nr 9, op 47 ("Kreutzeri sonaat) I osa, esitavad Paul Rosenthal (viiul) ja Edward Auer (klaver).
}}
Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti. Eristatakse Beethoveni varaseid (kuus kvartetti, kirjutatud aastatel 1798–1800), keskmisi (viis kvartetti, kirjutatud aastatel 1806–1810) ja hiliseid keelpillikvartette (viis kvartetti ja "Suur fuuga", kirjutatud aastatel 1823–1826).
Kümnest viiulisonaadist üheksa komponeeris ta vahemikus 1797–1803. Algselt nimetati neid teoseid tihtipeale "sonaadiks klaverile koos viiuliga" või isegi "sonaadiks klaverile viiuli saatega". Tema viiulisonaadid ei osutunud populaarseks: dünaamikakontrastid, üllatuslikud modulatsioonid ja uudsed rütmid sundisid kriitikuid nimetama Beethoveni viiulisonaate liiga koolmeisterlikeks ja ebameloodilisteks.<ref>Joksch</ref>
254. rida:
====Ooper====
{{ heli
|
| pealkiri = "Komm' o Hoffnung"
| kirjeldus = Leonore aaria "Komm' o Hoffnung" ooperist "Fidelio".
}}
1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süžeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud [[Ferdinando Paer]] ja [[Pierre Gaveaux]]. Ooperile kirjutas Beethoven koguni neli avamängu, mida nimetatakse "Leonore nr 1", "Leonore nr 2", "Leonore nr 3" ja "Fidelio". Samuti on ooperist valminud kolm eri redaktsiooni. Nii avamängudest kui ka ooperitest mängitakse teatrites hiliseimat. Praegu tuntakse seda ooperit nimega "[[Fidelio]]".<ref>Alšvang, lk 139–141</ref>
271. rida:
===Tähtsamad teosed===
{{ heli
|
| pealkiri = "Coriolanus"
| kirjeldus = Sümfooniline avamäng "Coriolanus", esitab Fulda Sümfooniaorkester Simon Schindleri dirigeerimisel.
}}
{{ heli
|
| pealkiri = "Kuupaistesonaadi" III osa
| kirjeldus = Beethoveni Klaverisonaat nr 14 ("Kuupaistesonaat") III osa, esitab Paul Pitman.
}}
{{ heli
|
| pealkiri = 3. tšellosonaadi I osa
| kirjeldus = Beethoveni Tšellosonaat nr 3, A-duur, I osa, esitavad John Michel (tšello) ja Lisa Bergman (klaver).
|