Erinevus lehekülje "Suitsetamine" redaktsioonide vahel

Lisatud 5526 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
 
Kanepit suitsetatakse tavaliselt [[kanepipiip|kanepipiibuga]] või [[joint|joind]]i näol.
 
==Tubakasuitsu koostis ja toime==
 
Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on [[Vähktõbi|vähktõve]] teket esilekutsuv või soodustav.
Peale sõltuvusttekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi [[Vingugaas|vingugaasi]], [[Arseen|arseeni]], [[Ammoniaak|ammoniaaki]], [[Benseen|benseeni]], [[Formaldehüüd|formaldehüüdi]], [[Vinüülkloriid|vinüülkloriidi]], [[Vesiniktsüaniidhape|vesiniktsüaniidi]], radioaktiivset [[Poloonium|polooniumi]], [[Nikkel|niklit]], [[Kroom|kroomi]], [[Elavhõbe|elavhõbedat]], [[atsetoon|atsetooni]], [[Pestitsiid|pestitsiide]], aromaatseid [[Süsivesikud|süsivesikuid]], [[Glütserool|glütserooli]], [[Aldehüüdid|aldehüüde]], [[Fenool|fenooli]], glükooli, [[Sinihape|sinihapet]], [[Kaadmium|kaadmiumi]] ja muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki nimetatud ühendeid ka ümbritsevasse keskkonda.
 
=====Nikotiin=====
Looduses leidub [[Nikotiin|nikotiini]] vaid [[Tubakas|tubakataimes]]. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi. Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab vereringet jäsemetes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiini peamiseks omaduseks on sõltuvuse tekitamine, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.
 
=====Vingugaas=====
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse.
 
=====Vähki tekitavad ained=====
Vähki tekitavaid ehk [[Kantserogeenid|kantserogeenseid aineid]] on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul suureneb regulaarse suitsetaja vähkkasvajatesse haigestumise risk kümneid kordi. Palju kantserogeenseid ühendeid on ka tubaka põlemisel tekkivas tõrvas.
 
Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis suureneb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti suureneb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku.
 
=====Valgeveresust tekitavad ained=====
Valgeveresus ehk leukeemia on rahvasuus tuntud verevähina. See on raske haigus, mille korral on häiritud vereloomeelundite töö. Sageli kaasnevad leukeemiaga nõrkus, higistamine, kõhnumine, luu- ja liigesevalu, haiguse süvenedes tõuseb kehatemperatuur, neelamine võib muutuda valulikuks, tekib nina- ja igemeverejookse ning nahaaluseid verevalumeid.
 
=====Tõrv=====
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.
 
=====Radioaktiivsed ained=====
Tubakasuitsust kõige sagedamini leitav radioaktiivne aine on [[poloonium]]. Radioaktiivsete ainete pideva aatomituumade lagunemise käigus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse võib jaotada [[Alfakiirgus|alfakiirguseks]], [[Beetakiirgus|beetakiirguseks]] ja [[Gammakiirgus|gammakiirguseks]]. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast läbi tungida, kuid beetakiirgus mingil määral küll. Gammakiirgus on meile kõige ohtlikum, sest talle läbipääsmatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku tõkestamiseks kasutatakse kahe meetri paksuseid betoonseinu). Gammakiirgus tungib ka läbi inimese ja „augustab“ meie rakkude seinu. Ilmselt mõjutab ta ka rakkudes olevat pärilikku materjali (DNA-molekule).
 
=====Pärilikke muutusi põhjustavad ained=====
Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk [[Mutatsioon|mutatsioone]]. Neist eriti tugeva mutageense (mutatsioone esilekutsuva) toimega on lämmastikuühend aminokarboliin.
 
Geneetilised muutused päranduvad pooldumisel edasi tütarrakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist. Nii on suitsetavatel naistel risk sünnitada väärarengutega lapsi suurem kui mittesuitsetavatel. Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes.
 
=====Loote väärarenguid põhjustavad ained=====
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6–10%) Süsinikmonooksiid põhjustab hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
 
 
 
==Tubakaepideemia==
 
Eurooplaste esimesest kokkupuutest suitsetamisega on ülestähendusi leitud Chr. Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid admiral ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegelikku tubaka suitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati sisse suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga tabacos.
 
Algul kultiveeriti tubakat ta kaunite õite pärast ilutaimena. Veidi hiljem hakati teda kasutama ravimtaimena, eriti hambavalu, peavalu ja podagra vastu. Seda rohtu hakati nimetama nicotiana’ks ja siit tulenebki tubaka hilisem ladinakeelne nimetus Nicotiana, samuti temas leiduva tugeva närvimürgi nikotiini nimetus.
Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine [[Ameerikate põlisrahvad|Ameerika põlisrahvaste]] rituaal.
 
14

muudatust