Redaktsioon: 18. september 2013, kell 20:04 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust Uus lehekülg: ''''Nõva mõis''' (saksa keeles ''Newe'') oli ) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis Ha...'		Redaktsioon: 7. oktoober 2014, kell 12:28 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 052 muudatust →‎Ajalugu: link täpsemaks Uuem muudatus →
5. rida: [[17. sajand Eestis\|17. sajandil]] vahetas mõis tihti omanikke: [[1609]]. aastal kinkis [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] mõisa, Otto von [[Budenbrock]]ile, kes müüs mõisa [[1639]]. aastal Fromhold von [[Leps]]ile. F. von Lepsi surma järel kinnitati mõis võlgade katteks bürgermeister Berend Hetlingile, kuid 1657 sai F. von Lepsi poeg [[lipnik]] Friedrich von Leps mõisa tagasi. F. von Lepsi surma järel päris mõisa tema vend, [[haagikohtunik]] Reinhold von Leps. 17. sajandi lõpul kinnitati mõis kreeditoridele, kuid 1686. aastal [[mõisate redutseerimine\|mõis redutseeriti]] ja anti rendile Fromhold von Lepsile, kes jäi kroonule võlgu. Tema võlad maksis ära Christoph Droummer ja omandas [[pandiõigus]]e, mille loovutas 1720. aastal Otto Krügeri pärijatele. Peale [[Põhjasõda]], määras [[~~restitutsioon~~restitutsioonikomisjon]]~~ikomisjon~~ [[1723]]. aastal Nõva mõisa ühele O. Krügeri pärijatest, Christoph Krechterile. C. Krechter pantis enda ja teiste pärijate nimel Nõva lesestunud kapteniproua Hedwig Katharina von Mohrenschildtile (sünd von [[Ulrich]]), kes omandas [[1744]]. aastal pärusõiguse ning mõis koos [[Hatu mõis]]aga kuulus von [[Mohrenschildt]]ide. [[1775]]. aastal müüsid H.K. von Mohrenschildti pärijad Nõva mõisa lipnik Hermann Otto von Mohrenschildtile (H.K. von Mohrenschildti pojapoeg), kes suri vallalisena. [[1778]]. aastast oli mõisaomanik H.O. von Lepsi tütretütretütar Christina Charlotte (sünd [[Ruden]]) von [[Franza]], kelle surma järel päris mõisa Karl Ernst von Franza. K.E von Franza surma järel (1833), müüsid viimase neli tütart Nõva mõisa paruness Charlotte Helene Elisabeth von [[Ungern-Sternberg]]ile (sünd [[Below]]), [[Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg\|Peter Ludwig Konstantin]]i abikaasa. [[File:Nõva mõisa peahoone, kool.JPG\|pisi\|Nõva mõisa taasehitatud peahoone]] [[1838]]. aastal pantis C.H.E von Ungern-Sternberg Nõva mõisa koos [[Sealepa mõis\|Sealepa]], [[Vallipe mõis\|Vallipe]] [[karjamõis]]atega oma mehe vennale [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg\|Eduard von Ungern-Sternberg]]ile kolmeks aastaks, [[1844]]. aastal ostis [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg]] mõisa pandiõiguse pärusomandiks. [[1863]]. aastal, Heinrich Georg Eduardi surma järel päris mõisa tema pojatütar Josephine (Josy) Magdalene von Ungern-Sternberg. [[1919]]. aastal päris Josephine Magdalene von [[Baggehufwudt]]i (sünd von Ungern-Sternberg) poeg Eduard Baggo (Baggehuffwudt). Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga. ==Mõisahoone== Nõva mõisa peahoone oli pikk ühekorruseline lameda plekk-katusega puitehitis, mis oma lõpliku mahu ja kuju sai arvatavasti 19. sajandi klassitsismi- või järelklassitsismiperioodil.

Nõva mõis: erinevus redaktsioonide vahel