Traviata: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
P Salvestus > salvestis. |
||
1. rida:
"Traviata" (itaalia "'''La traviata'''") on [[Giuseppe Verdi]] kolmevaatuseline [[ooper]]. Ooperi [[libreto]] on kirjutanud [[Francesco Maria Piave]]. Ooper baseerub [[Alexandre Dumas noorem]]a romaanil "''La dame aux Camélias''", mis avaldati aastal [[1848]].
"Traviata" esietendus
== Tegelased==
6. rida:
*Alfredo Germont – tenor
*Giorgio Germont, tema isa – bariton
*Flora Bervoix, Violetta sõbratar –
*Gastone, Alfredo sõber – tenor
*Parun Douphol – bariton
16. rida:
== Ooperi sisu ==
'''I vaatus'''. Pariis, [[19. sajand]]i keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja
'''II vaatus''', ''1. pilt''. Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma
'''II vaatus''', ''2. pilt. ''
'''III vaatus'''. Violetta on raskesti haige ja üksi. Ainus, kes temast veel hoolib, on truu teenijanna Annina. Saabub doktor, kes lubab Violettale kiiret paranemist, aga
== Ajaloost ==
Tänapäeval üks populaarsemaid Verdi teoseid kukkus esietendusel lootusetult läbi, põhjuseks teose uudsus ja vanade ooperitraditsioonide eiramine. Aasta pärast "Traviata" esietendust
"Traviata" on ilmselt psühholoogiliselt kõige rikkam ja nüansseeritum teos tema loomingus. Ooper on kirjutatud Dumas' noorema romaani ainetel, kuid Verdi muutis peategelaste nimesid (Violetta, romaanis ja tegelikus elus oli Marguerite Gautier ja Alfredo oli Armand Duvall). Kogu kriitika oli suunatud ooperi sisule: kõrgklassi kurtisaan, kes ohverdas end armastuse nimel, keda ooperis näidati kui ühiskonna ohvrit, ei olnud kuidagi kooskõlas ajastu moraali ja tõekspidamistega. Kuid Verdi ei olnud enam nõus raskete toonidega ooperis, pärast [[Luisa Miller|"Luisa Millerit"]] hakkas ta otsima tegelaste hingeelu nüansse ja psühholoogilist mitmeplaanilisust. Muusikas tuleb see esile juba esimestest taktidest: helilooja ei kasuta traditsioonilist ooperiavamängu, vaid kirjutab intiimse prelüüdi (teine on III vaatuse alguses), mis viib meid kohe draama keskpunkti: selles on tundeid, valu ja inimlikku kaastunnet.
== Tuntumaid
* [[Joan Sutherland]] (Violetta)
* [[Maria Callas]] – Giuseppe di Stefano – Ettore Bastianini. [[Milano]] [[La Scala]] koor ja orkester, dirigent Carlo Maria Giulini
* Renata Scotto – Gianni Raimondi – Ettore Bastianini. [[Milano]] [[La Scala]] koor ja orkester, dirigent Antonino Votto
|