Traviata: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
P Salvestus > salvestis.
1. rida:
"Traviata" (itaalia "'''La traviata'''") on [[Giuseppe Verdi]] kolmevaatuseline [[ooper]]. Ooperi [[libreto]] on kirjutanud [[Francesco Maria Piave]]. Ooper baseerub [[Alexandre Dumas noorem]]a romaanil "''La dame aux Camélias''", mis avaldati aastal [[1848]].
"Traviata" esietendus toimus [[6. märts]]il [[1853]] [[Veneetsia]]s ''Teatro la Fenice'is''.
 
== Tegelased==
6. rida:
*Alfredo Germont – tenor
*Giorgio Germont, tema isa – bariton
*Flora Bervoix, Violetta sõbratar – mezzosopranmetsosopran
*Gastone, Alfredo sõber – tenor
*Parun Douphol – bariton
16. rida:
 
== Ooperi sisu ==
'''I vaatus'''. Pariis, [[19. sajand]]i keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnudjäta teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud.
 
'''II vaatus''', ''1. pilt''. Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ningja sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele.
 
'''II vaatus''', ''2. pilt. '' Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo istub kaardilauas ja võidab palju raha. "Kel õnne kaardimängus, see on õnnetu armastuses," hüüab ta üle saali. See torge on mõeldud Violettale. Parun Douphol tunneb ennast puudutatuna ja kutsub Alfredo duellile. Violetta püüab Alfredo ja Doupholi vahelist duelli ära hoida, kartes, et see võiks olla ohtlik Alfredo elule. Noormees püüab Violettat veenda endaga kaasa tulema, kuid Violetta jääb kindlaks Germont'ile antud lubadusele ja väidab, et ta armastab nüüd Douphol'iDoupholi. Raevunult visakab ta rahahunniku Violetta jalge ette, öeldes, et maksab kinni naise armastuse.
 
'''III vaatus'''. Violetta on raskesti haige ja üksi. Ainus, kes temast veel hoolib, on truu teenijanna Annina. Saabub doktor, kes lubab Violettale kiiret paranemist, aga Anninale ütleb, et Violettal on elada jäänud mõnedvaid tunnidmõni tund. Ka Violetta ise aimab seda. Vahepeal on Alfredo teada saanud Violetta ohvrist ja tuleb teda vaatama. Koos unistavad noored omaühisest elust üksteisega. Saabub ka Germont, kes kahetseb tehtut ja annab noortele abiellumisloa. Kuid on liiga hilja, Violetta sureb oma armastatu käte vahel.
 
== Ajaloost ==
Tänapäeval üks populaarsemaid Verdi teoseid kukkus esietendusel lootusetult läbi, põhjuseks teose uudsus ja vanade ooperitraditsioonide eiramine. Aasta pärast "Traviata" esietendust, tegi Verdi ooperisse mõningaid muudatusi – viis tegevustiku 19. sajandi keskpaigast [[18. sajand]]isse, sest tolleaegne publik ei suutnud vastu võtta ooperit, mille tegevus toimus kaasajal. Samuti tegimuutis ta muudatusi muusikas, kirjutadesmuusikat ümberpeaaegu enamusekogu II vaatuse esimesestesimeses pildistpildis.
"Traviata" on ilmselt psühholoogiliselt kõige rikkam ja nüansseeritum teos tema loomingus. Ooper on kirjutatud Dumas' noorema romaani ainetel, kuid Verdi muutis peategelaste nimesid (Violetta, romaanis ja tegelikus elus oli Marguerite Gautier ja Alfredo oli Armand Duvall). Kogu kriitika oli suunatud ooperi sisule: kõrgklassi kurtisaan, kes ohverdas end armastuse nimel, keda ooperis näidati kui ühiskonna ohvrit, ei olnud kuidagi kooskõlas ajastu moraali ja tõekspidamistega. Kuid Verdi ei olnud enam nõus raskete toonidega ooperis, pärast [[Luisa Miller|"Luisa Millerit"]] hakkas ta otsima tegelaste hingeelu nüansse ja psühholoogilist mitmeplaanilisust. Muusikas tuleb see esile juba esimestest taktidest: helilooja ei kasuta traditsioonilist ooperiavamängu, vaid kirjutab intiimse prelüüdi (teine on III vaatuse alguses), mis viib meid kohe draama keskpunkti: selles on tundeid, valu ja inimlikku kaastunnet.
 
== Tuntumaid salvestusisalvestisi ==
* [[Joan Sutherland]] (Violetta)- [[Luciano Pavarotti]] (Alfredo) – Matteo Manuguerra (Germont). Londoni National Philharmonic Orchestra, dirigent Richard Bonynge
* [[Maria Callas]] – Giuseppe di Stefano – Ettore Bastianini. [[Milano]] [[La Scala]] koor ja orkester, dirigent Carlo Maria Giulini
* Renata Scotto – Gianni Raimondi – Ettore Bastianini. [[Milano]] [[La Scala]] koor ja orkester, dirigent Antonino Votto