Andid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Grammatika.
Resümee puudub
1. rida:
[[FilePilt:Cono de Arita, Salta. (Argentina).jpg|thumbpisi|[[Cono de Arita]] ([[Salta provints]], [[Argentina]])]]
'''Andid''' ([[hispaania keel]]es ''Andes'') on [[Lõuna-Ameerika]] [[mäestik]], mille ahelikud kulgevad [[manner|mandri]] läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad [[Panama]]t, [[Ecuador]]i, [[Colombia]]t, [[Boliivia]]t, [[Peruu]]d, [[Tšiili]]t ja [[Argentina]]t.
 
7. rida:
 
Kesk-Andid Peruus on kõrged, astanguliste graniittippudega mäed, mis kerkivad jäiste ribide ja segipaisatud liustike kohale. Lumi ja jää moodustab ribidel suuri karniise.
 
Peruu Andid on jagunenud mitmeks ahelikuks, mägironijate hulgas on populaarsemad [[Cordillera lanca]] ja [[Cordillera Huayhuash]].
 
Tšiili piki rannikuserva kulgev territoorium on ääristatud üpris madalate rannikumägedega. Paljud sealsed mäed on vulkaanid ja vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed.
 
15. rida ⟶ 17. rida:
== Pinnavormi mõju inimtegevusele ==
Andides leidub hulganisti [[maavara]]sid (nt [[vask]]e, [[tina]], [[hõbe]]dat, [[kuld]]a) ja mäestiku orgudes saab kasvatada põllukultuure (nt pärineb kartul sealt).
 
Kuna Andid hülmavadhõlmavad väga ulatusliku ala, varieerub ka mäestiku kliima. Andide keskosa on väga kuiva kliimaga, seal asub üks maailma kuivemaid kohti, [[Atacama]] kõrb. Mäestiku põhja- ja lõunaosas sajab seevastu palju. Enne eurooplaste Ameerikasse saabumist elasid Andides inkad.
 
Transport on raskendatud eriti lõuna pool, kus mäed ulatuvad rannikuni ja muudavad maismaal liikumise võimatuks. Mandri lõunatippu (Tšiili territoorium) minekuks tuleb kasutada meretransporti või sõita läbi Argentina. Suur hulk asulaid paikneb rohkem kui 3000 m kõrgusel. Üldiselt on asutus koondunud orgudesse ja kiltmaadele. Andid on meelepärane koht mägironijatele.
 
21. rida ⟶ 25. rida:
 
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika mäestikud]]
{{Link GA|uk}}