Erinevus lehekülje "Ahelreaktsioon (keemia)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
*reaktsiooni [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]] ehk ahela teke (''initiation''), milles moodustub ebastabiilne väga suure aktiivsusega osake (aktiivne [[intermediaat]]): [[vaba radikaal|radikaal]], [[karbokatioon]], [[karbanioon]] või [[aktiivne kompleks]]. Ahelreaktsiooni alustamiseks kasutatakse [[katalüsaator]]eid, ka [[valgus]]e ja [[soojus]]e toimet;
*[[ahela levik]] (''propagation''), see on [[elementaarreaktsioon]]ide jada, mille tulemuseks on ikka ja jälle uute aktiivsete osakeste teke; siin on kolm enamesinevat võimalust olenevalt lähteaine keemilisest olemusest:
**[[ahela kasv]] (''chain growth''), aktiivse intermediaadi liitumine näiteks [[kaksikside]]mega, mille tulemuseks on suurema [[molekulmass]]iga aktiivne intermediaat, s.t sama ahela kasv; see saab esineda [[polümerisatsioon]]ivõimeliste [[küllastumata ühendid|küllastumata]] [[monomeer]]ide korral;
**[[ahela ülekanne]] (''chain transfer''), aktiivse intermediaadi atakk [[üksikside]]mele, selle katkemine ([[aatom]]i ülekanne) ja uue aktiivse osakese teke, see on uue ahela teke;
**[[ahela hargnemine]] (''chain branching'') on spetsiifiline juhtum; siin ühe [[vaba radikaal]]i reaktsioonis tekib rohkem kui üks, näiteks kolm, uut vaba radikaali – need on [[keemiline plahvatus|plahvatuslikud protsessid]];
*[[ahela lõpetamine]] (''termination''), see on protsess, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse, näiteks [[disproportsioneerumine]] ja ioonide või vabade radikaalide [[rekombinatsioon]]. Ahelprotsessi toimumiseks ei saa ahela lõpetamise osatähtsus olla märkimisväärne.